Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Märt Masso, PhD
Arenguseire Keskuse ekspert
Lapsehoolduspuhkusel
Märt on lõpetanud Kesk-Euroopa ülikooli sotsiaalteaduste õppe, mille fookuses oli tööhõive ja töötingimused ning on läbimas Tartu Ülikoolis doktorantuuri. Varasemalt on ta töötanud analüütikuna mõttekojas Praxis, kus ta peamiselt tegeles tööhõive ja sotsiaalkaitse analüüsidega. Samuti on ta töötanud avalikus sektoris, kust ta sai elulise poliitikakujundamise ja -rakendamise kogemuse. Märdil on enam kui 20-aastane kogemus nii Eesti kui rahvusvaheliste uuringute ja poliitikaanalüüside tegemises projektijuhi ja analüütikuna ning ta on kasutanud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid.
Märt on osalenud Arenguseire Keskuse uurimissuundade „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“ ja „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“ töös ning juhib uurimissuunda „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“.
Seotud uudised
-
11.06 2025Uudne kaardirakendus: neli inimest viiest jõuaks lähimasse lasteaeda, algkooli ja raamatukogusse jala
Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Arenguseire Keskus ning Statistikaamet lõid avalike teenuste kaardirakenduse. Sellest saab igaüks vaadata, kui kaugel asuvad tema kodukohast lähim lasteaed, kool, perearst ning teised avalikud teenused.
Seotud videod
2025. aasta märtsis toimunud veebiseminaril „Kuidas suurendada omavalitsuste efektiivsust?“ arutati, kas ja kuidas saaks parandada teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, optimeerides samal ajal omavalitsuste kulusid.
Seotud üritused
Eesti seisab valiku ees, kuidas hoida avalikud teenused kättesaadavana olukorras, kus rahvastik väheneb ja ressursid on piiratud – kas tugevdada kohalike omavalitsuste vastutust ja tulubaasi või otsida lahendusi koostööst ja teenuste kesksemast korraldamisest.
Omavalitsuste efektiivsuse teema on üha enam tähelepanu all, sest ressursside nappus ja kasvavad ootused avalikele teenustele nõuavad senisest nutikamaid lahendusi. Kuigi omavalitsuste võimekus on haldusreformi järel kasvanud, on teenuste pakkumine ja nende kättesaadavus piirkonniti endiselt ebaühtlane.
2040. aastal on Eestis kuni neli korda rohkem tootvaid tarbijaid ehk üksikisikuid, asutusi ja väikeettevõtteid, kes toodavad elektrit nii omatarbeks kui ka elektrivõrku ning tarbivad elektrit jaotusvõrgust. Laiemas tähenduses võivad aktiivseteks tarbijateks olla kõik eestimaalased, kes panustavad energiasüsteemi oma tarbimist juhtides, mis aitab majapidamistel säästa kulutusi energiale ning riigil vähendada investeeringuvajadust tipukoormuse katmisse.