Rakutüvede digitaliseeritud arendamine on ekspertide hinnangul üks kuuest Eesti jaoks kõige olulisemast süvatehnoloogiast, kus suurt läbimurret oodatakse lähima kahekümne aasta jooksul. Eesti võimalused selles valdkonnas on seotud eelkõige ravimite arendamise ja personaalmeditsiiniga, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Rakutüvede digitaliseeritud arendamine: hetkeseis ja väljavaated”.
Uudised
Eesti üldhariduskoolidest lahkub ajutiselt või lõplikult keskmiselt 1500 õpetajat aastas. Kogenud õpetajate ametist lahkumine on kujunemas teravamaks probleemiks, kui uute õpetajate vähene pealekasv. Ühe täiskohaga kogenud õpetaja lahkumine tähendab koolile vähemalt 10 000 eurot lisakulu, selgub Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist “Õpetajate ametist lahkumine“.
Eestil on hea potentsiaal haridustehnoloogia abil õpetajate nappust leevendada, ent takistusteks on napp koostöö eri osapoolte vahel ja riikliku pikaajalise perspektiivi puudumine haridustehnoloogia rakendamisel. Riigi eestvedamisel loodud adaptiivsed õppematerjalid ja õpihaldussüsteemid leevendaks kaasavast haridusest ja tugispetsialistide puudusest tulenevat ülekoormust, läbipõlemist ja ametist loobumise kavatsust.
Arenguseire Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga alustas Eesti koolivõrgu ja koolide efektiivsuse uuringu läbiviimist, et saaksime paremini mõista kaasavale haridusele üleminekuga kaasnevaid väljakutseid ning teha tarku valikuid Eesti koolivõrgu planeerimisel.
Vajadus kiipide järele kasvab lähikümnendil plahvatuslikult ning eksperdid näevad Eesti ettevõtete jaoks avanevaid võimalusi kiibidisainis ja verifitseerimises ning kiipide turvalisuse testimises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad: hetkeseis ja väljavaated”.
Globaalset läbimurret ootav vesinikutehnoloogia pakub Eestile mitmeid võimalusi – Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises kui ka vesinikutehnoloogia teadusarenduses, toob Arenguseire Keskus välja oma lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”.
Eesti energia- ja liikuvusekspertide seas valitseb üksmeel selliste rohepöörde meetmete osas, mis on olemasolevaid süsteeme lihviva loomuga, kuid laiemateks muutusteks on need ebapiisavad. Pöördelisemate meetmete rakendamine on märksa vastuolulisem teema, kirjutab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger Arenguseire Keskuse trendiraportis Pikksilm.
Eesti ühiskond on tõstatanud arutelu, kuidas andmerakenduste ja tehistaibu abil luua senisest personaalsem riik.
14. juunil toimus Arenguseire Keskuse rohekonverents “Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?”. Rohekonverentsil käsitleti Eesti valikuid rohepöörde elluviimisel ning arutleti, kuidas tegutseda kõrge määramatuse tingimustes, mis rohepöördega seondub.
Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leiab Arenguseire Keskus värskes raportis “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.