Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.
Uudised
Elektrienergia tarbijad on muutunud teadlikumaks ja aktiivsemaks, pöörates nüüd varasemast enam tähelepanu sellele, kuidas energia nende majapidamistesse jõuab ning millised on sellega seotud kulud, et teha säästlikumaid valikuid. Kui varasemalt mõjutasid elektrihinna kõikumised vaid väheste majapidamist käitumist, siis nüüd on üha enam majapidamisi muutmas oma elektritarbimise harjumusi.
Arenguseire Keskus avaldas tänases lühiraportis “Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste mõju riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele” valiku erinevaid võimalusi kehtivate sotsiaalvaldkonna toetuste sidumiseks inimeste sissetulekutega, analüüsides muudatuste mõju vaesusele, ebavõrdsusele ning riigieelarvele.
Kutsume Sind Riigikogu majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverentsile „Tõed ja pooltõed Eesti majanduse konkurentsivõimest“, mis toimub kolmapäeval, 25. septembril 2024 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn) ja Worksupis.
Arenguseire Keskus toob eksperthinnangute põhjal valminud analüüsis välja suurima isikustamise potentsiaaliga riiklikud toetused ja teenused sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, millel on märkimisväärne mõju riigieelarvele.
Personaalriigi idee ei piirdu pelgalt protsesside automatiseerimise, kasutusmugavuse tagamise ja ühtsete digiväravate loomisega, vaid see annab võimaluse uuendada ka teenuste ja toetuste aluspõhimõtteid. Samas ei tohiks eesmärk olla kitsalt kiire võidu saavutamine efektiivsuse vallas, vaid läbi tuleb mõelda ka digitaalse heaoluriigi ohud ja võimalused vähemalt järgmist paarikümmet aastat arvestades. Eestis ei tajuta veel personaalriigi idee kogu ulatust, kirjutab tulevikuseire ekspert ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.
Iga kolmas 7.-12. klassi matemaatikaõpetaja on Eestis 60-aastane või vanem ning pensionile suunduvate õpetajate asendamiseks on lähikümnendil vaja ligi 600 uut matemaatikaõpetajat. Kuigi kaks kolmandikku matemaatikaõpetajaks õppinutest jääb ametisse püsima, on pealekasv vajalikust pea kaks korda väiksem ning suurim matemaatikaõpetajate asendusvajadus on Lääne maakonnas ja Raplamaal, toob Arenguseire Keskus välja lühiraportis “Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus ja tööalternatiivid“.
Eesti õpetajate keskmine töötasu kasvas mullu enam kui 420 euro võrra ning jõudis haridusvaldkonna arengukavas eesmärgiks seatud 120%ni Eesti keskmisest, kuid keskmise palga kiire kasvu tõttu on selle taseme hoidmine keeruline, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Õpetajate töötasu“.
Arenguseire Keskusesse asus eksperdina tööle pikaajalise kogemusega analüütik Kaupo Koppel.
Alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas on kaupade ja teenuste import Venemaalt ja Valgevenest vähenenud ligi kümme korda, kuid eksport on liikunud vastassuunas, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühirapotis.