Arenguseire veebiseminar: „Kes peaks maksma kõrghariduse arve?
Kõrghariduse rahastamise küsimus muutub Eestis järjest aktuaalsemaks, sest aastane puudujääk ületab juba 100 miljoni euro piiri. Täna, 1. veebruaril peetaval Arenguseire veebiseminaril „Kes peaks maksma kõrghariduse arve?“ käsitletakse peamiseid kõrghariduse rahastamise suundumusi Euroopa riikides.
„Kõrghariduse rahamure on teravnenud tasemeni, kus ülikoolide rektorid pole valmis sõlmima riigiga praeguse rahastuse tasemel halduslepinguid,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Lühiajaliselt võivad olukorda kergendada lisamiljonid, kuid järjest suureneb vajadus põhimõttelise ja pikaajalise lahenduse järele. Näiteks võib küsida, kas Eestis peaksime rahapuudusel minema üle tasulisele või osaliselt tasulise kõrgharidusele.“
1. veebruaril kell 15 algaval veebiseminaril käsitletakse kõrghariduse rahastamise suundusmusi Euroopa riikides ja küsitakse, kuidas suhestub nende trendidega Eesti kõrgharidusõppe rahastamine.
Seminaril esinevad Leuveni ülikooli (Belgia) professor Kristof De Witte ettekandega „Kõrghariduse rahastamismehhanismid ja põhimõtted“ ning Estonian Business Schooli professor Kaire Põder ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri ettekandega „Võrdlev ülevaade üliõpilaste rahastamisest Euroopas ja sellest, kuidas hariduseelistused riigiti erinevad“
Teemat kommenteerib Riigikogu liige Jürgen Ligi. Arutelu juhib Kaire Põder.
Vaata järele!
Prof Kristof De Witte: kõrgharidust tuleks rahastada nii avalikust kui erarahast
Kõrgharidust tuleks rahastada nii avalikust kui erarahast ehk õppemaksudest, sest kõrghariduse omandamisel on isiklik kasu suur, ütles Leuveni Ülikooli professor Kristof De Witte Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kes peaks maksma kõrghariduse arve?“. 1. veebruaril toimunud seminaril arutlesid De Witte, professor Kaire Põder (EBS) ja dotsent Triin Lauri (Tallinna Ülikool) kõrghariduse suundumuste üle.
2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
15.11 2024Raport: Pool Eesti elanikest toetab toetuste sidumist sissetulekuga
Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist selgub, et pool Eesti elanikest toetab toetuste saamise sidumist sissetulekuga. Vajaduspõhiseid toetusi soosivad rohkem eakamad ja madalapalgalised elanikud, samas kui nooremad vanuserühmad ja alaealiste laste vanemad on selle suhtes vähem toetavad.