Eesti avaliku sektori tõhusust saab suurendada andmepõhiste automaatsete otsuste kasutuselevõtuga, näiteks erinevate toetuste määramisel. See võimaldab nii toetusi täpsemalt sihtida kui ka säästa inimesi nende taotlemisest ja tingimustele vastavuse tõendamisest. Millal on Eesti valmis otsustusprotsesside automatiseerimiseks, küsitakse 29. septembril toimuval veebiseminaril „Kui kaugel on Eesti sihitud automaattoetuste kasutuselevõtust?“
Uudised
Riigi kogutud andmed peaksid võimaldama paremaid otsuseid ja läbipaistvamat riigivalitsemist. Tegelikkuses loob üha keerukam andmekaitseõigus koos kasvava andmehulgaga ametnike jaoks sasipuntra, mis on hakanud takistama andmete kasutamist ja ligipääsetavust. Vajalik on vähendada üksiku ametniku isiklikku vastutust andmeõiguse tõlgendamisel ja andmetele juurdepääsu võimaldamisel.
Kui riik kasutaks registrites sisalduvaid andmeid, saaks hakata pere- ja energiatoetusi välja maksma üksnes tegelikele abivajajatele ja automaatselt ning tõhustada selliselt riigi tegevust ja rahakasutust, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Sihitud automaattoetuste teekaart Eestis“. Automatiseeritud andmeanalüüsil ja automaatotsustel põhinevate toetuste juurutamist takistavad peamiselt andmete kasutamisele seatud piirangud.
Eesti ühiskonna andmestumine tekitab järjest suuremaid väljakutseid nii avalikule kui ka erasektorile, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis“. Suurima kitsaskohana tuuakse esile riigi andmekogude erinevaid standardeid ja teabele kergekäelist juurdepääsupiirangute seadmist.
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Ulatuslikult tuleks remontida konkurentsivõimetut õppelaenu, vähemalt kahekordistades maksimumsumma ning muutes põhjalikult intressipoliitikat.
Kogumispensioni II sammas saab tänavu suvel 20-aastaseks ja hetkel loodab kogutud rahast pensionipõlves tuge saada 520 000 inimest. Kokku on Eesti inimesed II sambasse paigutanud 4 miljardit eurot. Kui algselt oli teine sammas mõeldud kohustusliku ja kolmas sammas vabatahtliku pensionikindlustusega, siis mulluse pensionireformiga on süsteem muutunud ähmaseks.
Eestil tuleb arvestada paljude sõjapõgenike teadmata ajaks Eestisse jäämisega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus.“ Keskus koostas stsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku kohta.
Venemaa-Ukraina sõja pikaajaliste ühiskondlike mõjude leevendamisel on oluline arvestada erinevaid võimalikke stsenaariume, mis puudutavad sõjapõgenike sisserännet ja Eesti majanduse lahti sidumist Venemaa ning Valgevene turust, selgub avaldatavast Arenguseire Keskuse erakorralisest raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“. Keskus tutvustab raportit kolmapäeval, 29. juunil kell 11.
Lõimumisekspertide hinnangul on tõenäoline, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikud lõimuvad pigem eestikeelse kui muukeelse kogukonnaga, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis“. Lõimumist toetaks eelkõige kiiresti tööle asumine, samas on eksperdid kahtlevamal seisukohal Eesti sotsiaal- ja haridussüsteemi võimes pakkuda lõimumisel piisavat tuge.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Vene-Valgevene impordist loobumise mõju majandussektoritele“. Tarneahelate ümberkujundamine tõstab ettevõtete kulusid ja nõuab riskide maandamiseks suuremate laovarude hoidmist.