Eestis soosib huvihariduse maksusoodustus paremal majanduslikul järjel olevaid, vähesemate laste ja kahe lapsevanemaga peresid.
COVID-19 kriis on kiirendanud harjumuspäraste töötegemise viiside ümberkujunemist ja tööturu kihistumist, mis vähendab töötaja sotsiaalkaitset. Milline võiks tulevikus näha välja sotsiaalkaitse, arutatati täna toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas sotsiaalkaitse tulevik on individuaalsed kogumiskontod?“
Veebruaris põhjustas USA Texase osariigis ootamatu külm ulatuslikud elektrikatkestused, mis tekitasid raskusi miljonite inimeste varustamisel elektriga ja hiljem ehmatavad elektriarved. Kui 2023. aastal suletakse 600 MW põlevkiviplokke ja pärast 2025. aastat puudub ühendus Venemaa elektrisüsteemiga, siis kas oleme ootamatusteks valmis?
Omakeelse arvuti- ja digikeskkonnata väikekeeli ootab tõenäoliselt ees kadumine, sest igapäevaelu alates virtuaalsest assistendist ja lõpetades autoga suhtlemisest suunab kasutama tugeva tehnoloogilise toega keeli. Millised on eesti keele võimalused, arutatakse homme toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas tehnoloogia päästab eesti keele?“
Koroonakriis on aasta jooksul läinud Eestile maksma vähemalt 1,57 miljardit eurot ja majandusse on jäänud panustamata 20,8 miljonit töötundi. Kriisi mõju ei peegeldu veel väga tugevalt inimeste toimetulekuraskusi kajastavas statistikas.
Üleminekuks keskkonnasäästlikule majandusele ei piisa säästvate tehnoloogiate arendamisest ja rakendamisest. Vaja on ka olemasolevat süsteemi nõrgestada.
Koroonakriis on pannud tavapärased prognoosimudelid kahtluse alla ja suurendanud vajadust stsenaariumide järgi, selgub Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Väljaanne kaardistab uuringute põhjal kriisiga seonduvad arengutrendid ja Eesti võimalikud väljumisstrateegiad koroonakriisist.
Keeletehnoloogia üks peamisi eesmärke on võimaldada inimestel masinatega suhelda loomulikus keeles. Tehnika hoogsa arenguga on vajadus sellise suhtluse järele kiirelt kasvanud.
Koroonapandeemia on kiirendanud muutusi majandusstruktuuris, selgub esmaspäeval avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Mitmed tööjõumahukad majandusharud on sattunud raskustesse ning süvenenud on ka ühiskondlik ebavõrdsus, mis on laienenud uutesse vormidesse.
Majanduse hoogustuv platvormistumine on tõhusaks tööriistaks maailma järjest kasvavale jagunemisele USA ja Hiina mõjusfäärideks, selgub märtsis avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Euroopa Liidu võimaluseks on suure siseturu toel püüelda platvormimajanduses regulatiivseks supervõimuks saamist.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda 
Lenno Uusküla
Luminori peaökonomist, endine Arenguseire Keskuse uuringute juht 
Einari Kisel, PhD
TalTechi FinEst Targa Linna Tippkeskuse praktik-professor 
Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht