Uudised

Ida-Virumaal on palju ühist maailma piirkondadega, mis ei olnud valmis üleilmse majanduse muutusteks. Arvestades tehnoloogilist arengut 21. sajandil, on põlevkivitööstuse tähtsus möödapääsmatult langemas.

Viiruskriis pakub ajaloolist võimalust Eesti majandusstruktuuri uuendamiseks, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõjud majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis kiirendab majanduses veelgi suundumust protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning viia kiirkorras ellu uuendustegevuse plaanid.

Koroonapandeemia esimene laine kahandas Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis loob ettevõtetele võimalusi uute turgude haaramiseks.

Koroonapandeemia tõi põllumajandussektorisse suure tööjõukriisi, kuna piiride sulgemine riikide vahel jättis sektori ilma välistööjõust, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti tööturg ei suuda ka tulevikus täita sektori kõiki vabasid töökohti.

Riikide iseenda varustatuse tagamisele keskendumine koroonapandeemia käigus näitab Eesti kohalike energiakandjate olulisust tulevikus, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Kaugemasse tulevikku jääv roheliste kütuste ajastu võib kujuneda Eestile fossiilkütuste ajastust soodsamaks.

Koroonapandeemia annab tõuke tarneahelate lühendamisele elektroonikatööstuses, mille tulemusena tuuakse Aasiast osa tootmist tagasi Euroopasse, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti peab investeeringutest osasaamiseks pakkuma investoritele stabiilset majanduskeskkonda.

Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Koroonapandeemia võib kasvatada varjatud protektsionismi Eesti toidutööstuste eksportturgudel, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Viiruse esimeses laines langes joogitootmise kuukäive 20,6%, toiduainete tootmises oli suurim langus aprillis – 6,9%.

Koroonaviiruse esimeses laines sai Eesti majandussektoritest kõige tugevamalt kannatada majutus, toitlustus ja reisiteenused, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Kogu sektori kuukäibe langus ulatus aprillis aasta varasemaga võrreldes 76,2%-ni ning reisiettevõtetel 98,3%-ni.