Uudised

Vesinikukütuse laiamahuliseks kasutuselevõtuks tuleb lubada Eestisse ehitada rohkem tuuleparke, sest see on üks vähestest viisidest nö rohelise vesiniku tootmiseks. Üleminekut vesinikuenergia kasutamisele tuleks kiire edu saavutamiseks alustada ühistranspordist.

Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul, selgub täna Arenguseire Keskuse poolt avaldatud raportist „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“. Kulude kasvu aitaks pidurdada Eesti elanike tervisekäitumise paranemine ja tervishoiu rahastamise muutmine senisest tulemuspõhisemaks.

Arenguseire Keskus avaldab homme, 28. oktoobril raporti „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“, mis teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035.

Eesti peaks tervishoiuteenuse parandamiseks kasutama julgemalt mujal maailmas juurutatud lahendusi. Näiteks Hollandis on ravijärjekordade lühendamiseks laiendatud õdedele õigusi inimeste ravimisel, Jaapanis lähtutakse erinevate riigielu otsuste tegemisel mõjust rahvatervisele ja Suurbritannias hinnatakse uue meditsiinitehnoloogia kasutuselevõtul esmalt selle tulemuslikkust.

OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 10.00

Tööturu surve töötajale iseendale tööandjaks hakkamiseks paneb proovile sotsiaalsüsteemi pikaajalise rahastamise ja toimimise. Väiksemate sotsiaalsete tagatistega töövormid panevad eriti keerulisse olukorda väiksema sissetulekuga inimesed.

Haigekassa eelarve aastane puudujääk suureneb järgmise 15 aasta jooksul 900 miljoni euroni, kui jätkub tervishoiusüsteemi senine rahastamismudel. Patsientide omaosalus tervishoiu rahastamisel on jõudnud maksimaalse piirini ehk 25%-ni.

22. oktoobril toimuv Arenguseire Keskuse ja Riigikogu suur vesinikupäev „Kas Eesti on vesinikurongist maha jäämas?” küsib, millised on Eesti võimalused fossiilsete kütuste asendamisel vesinikupõhiste lahendustega.

Personaalmeditsiinile aluseks olevad geeniandmed on olemas juba 202 000 ehk iga viienda täisealise Eesti elaniku kohta. Pilootprojekti käigus on personaalmeditsiini teenuseid kokku kasutanud juba 5000 inimest.

Eestis on tõusnud oodatav eluiga viimase 20 aasta jooksul 78,5 aastani, mis on olnud suurim kasv Euroopa Liidus. Tervena elatud aastad kasvasid kuni 2009. aastani, aga pöördusid seejärel langusesse.