Õpetajate järelkasvu tagamisel on seni olnud põhitähelepanu suunatud õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamisele. Ent tähelepanu tuleks koondada hoopis õpetajate reservile[1], mis koosneb ühelt poolt igal aastal ametist lahkunud õpetajatest, olgu lahkumine ajutine või lõplik, ning teiselt poolt õpetajakoolituse läbinutest, kes ei jõuagi kunagi kooli tööle.
Uudised
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis “Õpetajate reserv Eestis” välja, et Eestis on täna 2300 inimest, kes on lõpetanud õpetajakoolituse, kuid ei tööta õpetajana, mis on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. Suurim õpetajate reserv on Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas.
Eesti energiasüsteem on muutuste tuules – üha enam on seni vaid elektrit tarbinud majapidamistel võimalus ise elektrit toota. Muutuse tagant tõukajaks on paljuski olnud taskukohaseks muutunud päikesepaneelid, aga ka inimeste endi soov olla vähem sõltuv nii muutuvatest elektrihindadest kui ka võrguühendusest.
Kodumajapidamistes toodetud elektrienergia hulk kolmekordistub prognooside kohaselt aastaks 2035, mis ühelt poolt suurendab Eesti majapidamiste energiasõltumatust ja vähendab elektritootmise keskkonnamõju, kuid teiselt poolt kasvatab vajadust juhitavate tootmisvõimsuste ja riikidevaheliste ühenduste järele, toob Arenguseire Keskus välja lühiraportis “Elektrit tootvad majapidamised Eestis”.
Riigikogu majanduskomisjon sai teisipäevasel istungil ülevaate arenguseire keskuse (ASK) eelmise aasta uuringutest ja andis heakskiidu käesoleva aasta tegevuskavale, milles keskendutakse tulevikule viie nurga alt.
Kliimakriis on globaalne probleem, mitte lokaalne debatt, millega enda huve teenida. Järsu rohepöörde asemel peaks Eesti võtma õppust suurriikidest, kes panevad kliimasõbralikule majandusele ülemineku plaani keskmesse inimese, vältides sellega sotsiaalmajanduslikku krahhi.
Eesti maakoolide tulevik sõltub eelkõige kohalike avalike teenuste tervikvaatest ning õpetajakoolituse kättesaadavusest maapiirkondades, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis “Õpetajate järelkasvu tulevik: maakoolide õpetajad aastal 2040”.
Tallinna ja Tartu koolide õppekvaliteet ja õpetajate järelkasvu probleemi lahendus sõltuvad eelkõige õpetajate töökoormuse leevendamisest ja õpetajaameti konkurentsivõimest suurimate linnade tööturul, kirjutab Arenguseire Keskus lühiraportis “Õpetajate järelkasvu tulevik: Tallinna ja Tartu koolide õpetajad aastal 2040”.
Selle aasta detsembris uuringufirma Kantar Emor poolt läbi viidud küsitlusuuringu tulemused näitasid, et Arenguseire Keskuse spontaanne tuntus on võrreldes 2022. aastaga kasvanud 20,1 protsendilt 32 protsendini ehk keskusest on kuulnud pea iga kolmas Eesti elanik.
OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher tõi Arenguseire hariduskonverentsil “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?” tehtud ettekandes välja, et OECD riikide õpilaste seas on levinud passiivne ehk reageeriv veebikasutus, mitte aktiivne ehk omaenda vajadustest lähtuv uurimuslik veebis navigeerimine.