Sel nädalal jõuavad koalitsiooniläbirääkimised riigi rahakoti seisu arutamiseni ning Arenguseire Keskuse eksperdid panid kokku ülevaate maksumuudatustest, mida Arenguseire Keskuses on käsitletud, ja nende mõjust riigieelarvele.
Uudised
Õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine töötasu ning senise trendi jätkudes jõuab see 120%ni Eesti keskmisest palgast 2024. aastal. Kuid kõrgemat palka teenitakse tihtipeale ületundide ja lisatöö eest ehk Eesti õpetajate ületöötamise arvelt, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Õpetajate töötasu”.
Viis aastat tagasi koos ekspertidega Valitsemine 2030 uurimissuuna raames riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumeid luues võttis Arenguseire Keskus aluseks kolm võtmetegurit: riigivalitsemise tsentraliseerituse määr, eelarvepiirang ning otsustusprotsesside agiilsuse ja analüütilisuse suhe. Võtmetegureid kombineerides loodi viis stsenaariumit. Milliseks on kujunenud viimase viie aasta riigivalitsemise ja e-riigi arengud nimetatud võtmetegurite ja stsenaariumide valguses?
Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist mõnevõrra edasi, kuid sisserände mõju on võrreldes varasema prognoosiga lühiajalisem, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine”.
Eesti tervisekassa eelarve puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastaks 2035 ning defitsiiti jõuab eelarve juba ülejärgmisel aastal tähtajalise lisarahastuse kadumisel, juhtis Arenguseire Keskus tähelepanu oma raportis „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Eesti koolid ja lasteaiad saavad Ukraina sõjapõgenikest õpilastega kaasneva lisakoormusega üldiselt hästi hakkama, kuid õpetajate ja tugispetsialistide puudus seab koolid Ukraina laste osas väga ebavõrdsesse olukorda, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina lapsed Eesti hariduses”.
Enamik inimesi pole head peremehed oma andmejälgedele ega hooli, kes ja kuidas neid kasutab. Kuid andmetega seotud hoiakud tulevikus tõenäoliselt muutuvad tänu inimeste teadlikkuse kasvule tehisintellektist ning andmete majanduslikust väärtusest. Inimeste rangem kontroll oma andmete üle muudab senist andmemajandust.
Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, Euroopa elaniku oma on Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem. Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete osas, kuid transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla, selgub Arenguseire Keskuse värskelt avaldatud raportist “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg”.
Eesti õppekeelele üleminek ja Ukraina põgenike sisseränne süvendavad lähiaastatel õpetajate järelkasvu probleemi üle Eesti, märgib Arenguseire Keskus uue uurimissuuna “Õpetajate järelkasvu tulevik” lähteülesandes. Uues uurimissuunas käsitletakse õpetajate järelkasvu mõjutavaid tegureid ning eesmärgiks on välja tuua tulevikutrendid aastani 2040.
Arenguseire Keskusesse asus eksperdina tööle enam kui 20-aastase rahvusvahelise kogemusega analüütik Märt Masso.