Keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimasoojenemine ohustavad Eesti elanike heaolu. Eesti on ühinenud Euroopa Liidu roheleppega, sealhulgas võtnud kohustuse saada kliimaneutraalseks aastaks 2050. Olemasolevate süsteemide tõhustamine jääb rohepöörde eesmärkide saavutamiseks tõenäoliselt ebapiisavaks, vaja on põhimõttelisi muutusi selles, kuidas tagame elanikele energiavarustuse, kuidas liigume, toitume ja elame.
Raportid
Biorafineerimine toetab rohepööret, võimaldades toota taastuvast biomassist kütuseid, energiat ja kemikaale, mille omadused ja funktsionaalsus on fossiilset päritolu toodetega võrreldes paremad või samaväärsed. Biorafineerimine võimaldab kasutusele võtta mitmed tööstuslikud jäägid ja kõrvalsaadused ning kasutada ära 99% toormaterjalist, vähendades seeläbi jäätmeteket.
Keskkonnajälg ühe elaniku kohta Eestis ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8-kordselt ning on kolmandiku võrra suurem kui Euroopas keskmiselt, kus see ületab taluvuspiire 2,9-kordselt. Suurim osa Eesti elanike keskkonnajäljest (43%) tuleb elukoha elektrist ja küttest, seejärel tarbitud toidu tootmisest (30%) ja liikuvusest (17%).
Üleminek lihavalgu taimsetele alternatiividele vähendaks ülemaailmset põllumajanduslikku maakasutust kuni 50% ning kultiveeritud liha ja putukvalgu kasutuselevõtu puhul veelgi enam. Kahaneks loomadelt inimestele levivate haiguste oht ja pestitsiidide, antibiootikumide ning väetiste kasutamine. Eesti on tugevas positsioonis valdkonnas toimuvas teadus- ja arendustegevuses (TA) (liha mikroobsed alternatiivid, täppisfermentatsioon, mükoproteiin ehk liha seeneniidistikust).
Eestis on õpetaja amet olnud esimene karjäärivalik 69%-le naisõpetajatest ning vaid 41%-le meesõpetajatest. Samas, seda on tinginud suuresti senine madal töötasu ning viimaste aastate töötasu tõus on mainet taas tõstma hakanud.
Aastaraamat esitab arenguseire tulemusi 2022. aastal ning lihtsasti loetava kokkuvõtte arenguseire rollist ja korraldusest Eestis.
Eesti inimese keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8 korda, kuid erineb oluliselt asustustiheduse ja sissetuleku gruppides. Peamine erinevus tekib elukoha kütte ja liikuvusega seotud keskkonnakoormuses.
Sõja algusest alates on Eestis elukoha registreerinud suurusjärgus 32 000 inimest. Elukoha registreerinud põgenike jaotus võrreldava suurusega omavalitsustes on küllalt erinev. Keskmiselt moodustavad põgenikud 1,5% omavalitsuste rahvastikust, kuid kui 24 omavalitsuses on osakaal alla 1% siis üheteistkümnes omavalitsuses moodustavad põgenikud kolm või enam protsenti rahvastikust. Keskmisest kõrgema sõjapõgenike osakaaluga, kuid keskmisest madalama tulukusega ja teenustasemega omavalitsustel on keerulisem pakkuda uutele elanikele tarvilikke teenuseid ja seeläbi toetada uute elanike kohanemist ja Eesti ühiskonda lõimumist.
Eestis moodustasid 2019. aastal tarbimisega seotud maksud Eesti maksutuludest 41%, tööjõumaksud 51% ja kapitalimaksud 8%. Euroopa Liidus keskmiselt olid vastavad osakaalud 28%, 52% ja 20%. Eesti paistab seega silma suurema tarbimismaksude osakaaluga ja väga väikese kapitalimaksude osakaaluga. Kapitalimaksude hulka kuuluvate varamaksude osakaal on Eestis Euroopa Liidu madalaim (1% Eestis vs. 5% Euroopa Liidus).
Eestis on üks maailma efektiivsemaid haridussüsteeme (väga head PISA tulemused), ent see tuleb üha enam meie õpetajate ületöötamise arvelt. Kuigi õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine palk, tuleb silmas pidada, et töötasul on regionaalne konkurentsivõime ning madalaim on õpetaja töötasu maakonna keskmisega võrreldes Harju ja Tartu maakonnas.