Raportid

Eesti koole paigutatakse sageli eksamitulemuste alusel pingeritta, võtmata arvesse, et koolide lähtekohad heade (õpi)tulemuste loomiseks on väga erinevad. Koolide tõhusus sõltub ka koolivälistest teguritest ehk sellest, mida kool ei saa muuta – näiteks õpilaste varasemad teadmised ja oskused, lapsevanemate taust, ent ka hariduslikud erivajadused.

Eestis on Ukraina põgenike tööturule kaasamine läinud paremini kui teistes Euroopa riikides. Tööga on hõivatud enam kui pooled tööealistest Ukrainast saabunutest, kokku ligikaudu 27 000 inimest. Põgenike ja nende lähedaste toetamise kulud Eestis on suurusjärgus 0,6−0,8% SKP-st, mis on kooskõlas Arenguseire Keskuse sõja alguses tehtud prognoosiga. Samas põgenike osalemine tööturul ja majanduses elavdab majandust: oodatav lisandväärtuse kasv 2023. aastal on Centari prognoosi kohaselt 142 miljonit eurot ning täiendav maksutulu 56 miljonit eurot.

Rakutüvede digitaalne arendamine on tööriist parendatud või täiesti uute funktsionaalustega rakkude ja ensüümide konstrueerimiseks. Juhul kui teadus- ja arendustegevus jätkub praeguses tempos, võib suurim pikaajaline läbimurre – täielikult tehisliku ja iseseisva raku loomine – saada teoks lähima 20 aasta jooksul.

Eestis lahkub töölt kolmandik alustavatest õpetajatest esimese kolme tööaasta jooksul. Sellest enamgi lahkujaid on kogenud õpetajate seas – 2021/22. õppeaastal lahkunutest moodustavad 30% vanuses 40–59 ehk tõenäoliselt oma karjääri keskpaigas olevad vilunud õpetajad. Ühe tipptasemel õpetaja lahkumine tähendab koolile hinnanguliselt vähemalt 10 tuhat eurot lisakulu aastas.

Kiibid leiavad rakendust sisuliselt kõikides eluvaldkondades alates julgeolekust kuni tervishoiuni ning vajadus nende järele kasvab lähikümnendil plahvatuslikult. Tähtsamad tehnoloogilised arengud on seotud vabavaraliste komponentide, 3D-kiipide ning orgaanilisest materjalist elektroonikakomponentide arenduse ja levikuga. Eestis on perspektiivikas kiibidisain, kiipide verifitseerimine ja turvalisuse testimine.