Uuringus käsitletakse aktiivsete elektritarbijate tarbimiskaja tänast olukorda Eestis ja hinnatakse selle potentsiaali 2040. aasta vaates, tuues välja kriitilised mõjutegurid ja nende ulatuse.
Eesti elektrienergiasüsteemi ootavad ees suured muutused, mis kajastavad üleilmseid suundumusi (elektrifitseerimine, hajustootmine, avatud energiaturg) ning mille tulemusena traditsiooniline elektrienergiasüsteem kujundatakse ümber.
Eesti elektrienergia tarbijad on hakanud oma tarbimist juhtima, mis on aidanud vähendada nende energiaga seotud kulutusi ning tasakaalustada energia nõudlust ja pakkumist. Kui 2024. aasta 5. jaanuari 15. tunnil ületas elektrienergia börsihind hinnapiiri 1000 EUR/MWh, vähendasid kodumajapidamised ja tööstusettevõtted tarbimist 10–12%. Elektritarbimise juhtimise maht talvisel ajal on kokku 75–100 MW. Tarbimist juhivad kõige enam soojuspumpadega eramud ja tootmisseadet omavad tarbijad, näiteks päikeseelektrit tootvad kodumajapidamised vähendasid oma tarbimist tavalise börsihinnaga elektrit ostvate tarbijatega võrreldes 2,5 korda rohkem.
Eesti kuulub riikide sekka, kus kultuurivaldkond toetub eelkõige avaliku sektori rahastusele, kuid kultuuri ja spordi elujõulisuse tõstmiseks on oluline kaasata rohkem eraraha ehk annetusi. Eesti ettevõtetel on hetkel võimalik tulumaksuvabalt annetada ligikaudu miljard eurot, kuid sellest mahust kasutatakse ära vaid väga väike osa.
Aastaraamat toob välja peamised tulevikku puudutavad järeldused 2023. aastal käsitletud arenguseire teemades. 2023. aastal olid Arenguseire Keskuse fookuses rohepööre ja õpetajate järelkasv, samuti Ukraina sõjapõgenikega seonduvad pikaajalised mõjud.
Artikkel ilmub Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest”.
Eestis on ligi 10 000 majapidamist, mis nii tarbivad jaotusvõrgust elektrit kui toodavad jaotusvõrku elektrit. Kodumajapidamiste poolt võrku antav energiakogus on suurem võrgust võetavast energiakogusest keskmiselt 130 päeval aastas. Juriidilistest isikutest tootvatel tarbijatel on jaotusvõrku antav energiakogus tarbitavast suurem 96 päeval aastas. Edasine areng energiasõltumatuse määras (enam päevi, mil tootmine ületab tarbimist) vajab eelkõige salvestuslahenduste arengut ja kasutuselevõttu.
Uuringu käigus valiti erinevatest raportitest, stsenaariumianalüüsidest, strateegia- ja visioonidokumentidest välja need majandusarengut toetavad ettepanekud, mis autorite arvates vääriksid edasiarendamist ja teostamist. Lisaks modifitseeriti ja arendati edasi varasemaid ettepanekuid, tuginedes autorite endi arusaamadele ning ekspertkogemusele.
Eestis on märkimisväärne õpetajate reserv ehk ca 2300 inimest, kes on õpetajakoolituse lõpetanud, kuid ei tööta õpetajana. See on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. 53% õpetajate reservist on alla 40-aastased. 52% reservist paikneb Tallinnas ja Tartus ehk seal, kus on suurim õpetajate ülekoormus ja õpetajate puudus.
Kodumajapidamistes toodetud elektrienergia hulk kolmekordistub prognooside kohaselt aastaks 2035. Päikeseelektri väiketootmine suurendab Eesti majapidamiste energiasõltumatust, kuid ei kata täielikult tootvate tarbijate energiavajadust.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda