Eesti kuulub väheste OECD riikide hulka, kus ettevõtetele ei kehti teadus- ja arendustegevust soodustavad maksuerandid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Maksuerandite tegemine muutub eriti aktuaalseks, kui Eesti peaks minema kaasa ettevõtete üleilmse tulumaksustamisega ning taastama klassikalise ettevõtte tulumaksu. Erandi abil saaks teadus- ja arendustegevusse reinvesteeritud kasum olla jätkuvalt maksuvaba.
Uudised
Lennundust raputavad COVID-19 pandeemia ja rahvusvahelised keskkonnasäästu eesmärgid. Niigi õhukese kasumlikkuse päästmiseks on lennundussektori ettevõtted hakanud üle vaatama oma äriprotsesse ning otsima uusi tuluallikaid.
Euroopa Liidu ettevõtete innovatiivsed ärimudelid takerduvad sageli riskikapitali vähesuse ja pankade konservatiivsuse tõttu. Euroopa Liidu ja USA riskikapitali mahtude vahe on juba kümnekordne.
Seitse juhtivat tööstusriiki teatasid soovist kehtestada globaalsetele suurettevõtetele minimaalselt 15-protsendiline tulumaks. Kui kehtestada sama määraga ettevõtte tulumaks kõigile Eesti ettevõtetele, siis tooks see riigieelarvesse aastas 300 miljonit eurot enam.
Täna, 10. juunil toimuv Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub riigi muutuvale rollile elanikkonna harjumuste kujundamisel ja keerukate otsuste langetamise toetamisel. Konverentsi peaesinejaks on nügimise teooria üks loojatest, Harvardi Ülikooli õigusteaduse ja käitumisökonoomia professor Cass Sunstein.
Neljapäeval, 10. juunil toimuv Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub tänavu riigi muutuvale rollile elanikkonna harjumuste kujundamisel ja keerukate otsuste langetamise toetamisel. Konverentsi peaesinejaks on nügimise teooria üks loojatest, Harvardi Ülikooli õigusteaduse ja käitumisökonoomia professor Cass Sunstein.
Kui Eesti avalik sektor kulutab pikaajalisele hooldusele aastas üle 100 miljoni euro, siis järgmise 50 aastaga võib OECD prognoosi järgi suureneda aastane vajadus pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks kuni 900 miljoni euroni arvutades kulu tänase hinnataseme ja rikkuse järgi. Eesti võimalusi arutatakse täna, 3. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Pikaajaline hooldus: kust selleks raha leida?”.
Riigil puudub täpne ülevaade platvormitöö tegijatest ja sellega seotud maksuaugu suurusest, selgub Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“. Kui platvormitöö osakaal tulevikus veelgi suureneb, jääb järjest suurem osa töötajatest sotsiaalkaitseta.
Digiplatvormide vahendusel töötavate inimeste suunamine ettevõtluskontot kasutama võiks tuua aastas riigieelarvesse kuni 68 miljonit eurot, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“.
Digiplatvomide vahendusel töötavate inimeste sissetulek on Eesti keskmisest madalam, selgub kolmapäeval, 2. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“.