Uudised

Eesti maine ja finantsasutuste usaldusväärsus on saanud viimaste rahapesuskandaalidega kõvasti kannatada, tõdeti meie teemaõhtul „Suurandmete kasutamine rahapesu tõkestamisel”. Samas ei ole alates skandaalide väljatulekust 2017. aastal tehtud ühtegi väljapaistvat sammu rahapesu paremaks ennetamiseks ega tõkestamiseks suurandmete ja tehnoloogia kasutamise abil.

7. novembril toimus Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“. Oleme oma kodulehele üles pannud esinejate slaidid ja videoettekanded, et kõik huvilised saaksid esinemisi järgi vaadata.

Teemaõhtul „Suurandmete kasutamine rahapesu tõkestamisel” tõdeti, et Eesti maine ning finantsasutuste usaldusväärsus on saanud viimaste rahapesuskandaalidega kõvasti kannatada. Samas ei ole alates skandaalide väljatulekust 2017. aastal tehtud ühtegi väljapaistvat sammu rahapesu paremaks ennetamiseks ega tõkestamiseks suurandmete ja tehnoloogia kasutamise abil.

Arenguseire Keskus pakub uurimistöö tulemusena välja neli Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumi, mis aitavad mõista, kuidas võiks majandustegevus ja selle paiknemine Eestis erinevate tegurite koosmõjul välja näha 2035. aastal.

Täna toimub Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik”, kus räägime sellest, milliseks võib kujuneda regionaalne majandus Eesti eri piirkondades aastaks 2035 ning kuidas kujundada tarka, erinevate võimalike arengustsenaariumidega arvestavat regionaalpoliitikat.

Uurimisprojektis analüüsiti Eesti elanike väärtushinnangute muutust möödunud paarikümnel aastal (täpsemalt 1999–2018), et hinnata tulevikutrende ja Eesti ühiskonna võimalikku arengut.

Arenguseire Keskus tutvustas esmakordselt “Tuleviku eakate rahaline heaolu” uurimissuuna tulemusi. Uurimisprojekti eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi Eesti vanemaealiste heaolu tagamiseks tulevikus.

Eesti pensionisüsteem on küll jätkusuutlik, kuid see ei taga tuleviku eakatele rahalist heaolu ning oma tuleviku kindlustamisel suureneb inimeste enda vastutus, selgub Arenguseire Keskuse uuringust.

Eestimaalaste sissetulekud on viimase kümne aastaga kahekordistunud, kuid inimesed ei tunne, et nende elujärg oleks paranenud, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringust „Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiilid“, mille autoriteks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) eksperdid.

Lähima 15 aasta jooksul mõjutavad Eesti maapiirkondade arengut enim tehnoloogilised uuendused tööstustootmises ja energeetikas ning rahvastikutrendid ja uute töövormide levik, selgub Arenguseire Keskuse tellitud uuringust.