Uudised

Alanud aastal uurib Arenguseire Keskus kohalike teenuste kättesaadavust, milleks viiakse läbi ruumiandmete analüüs, et hinnata olulisemate teenuste kaugust inimeste elukohtadest ning omavalitsuste efektiivsuse analüüs, et saada ülevaade sellest, kui tõhusalt olemasolevaid ressursse kasutatakse.

Majanduskomisjon tutvus Arenguseire Keskuse möödunud aasta tegevusaruandega ning kinnitas konsensuslikult tänavused uurimissuunad.

Huviharidus on Eestis kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ning peamiselt Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Suur väljakutse on aga tagada ligipääs huviharidusele hariduslike erivajaduste ning keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga lastele, tõdeb Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Huvihariduse kättesaadavus Eestis”.

Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad,  kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.

Arenguseire konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“ arutleti täna riiklike teenuste ja toetuste personaliseerimise võimaluste üle ning keskenduti ka inimeste andmete kasutamisega seonduvatele riskidele.

Avalike teenuste proaktiivne pakkumine eeldab inimeste senisest paremat arusaamist oma andmetest ja nende kasutamisest, et nad oleks võrdne osapool oma andmeid puudutavates otsustes, toob Arenguseire Keskus välja raportis „Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040“.

Eesti elanikud ootavad riigilt senisest suuremat panust tervise- ja sotsiaalprobleemide ennetamisse, toob Arenguseire Keskus välja raportis „Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040“.