Sõjapõgenikega kaasnevad riigile kulud, millest suurimad on kulutused üldistele avalikele teenustele (mitteisikustatud kulud). Suuruselt järgmised on isikustatud kulud nagu tervishoid, vanaduspension ja ülejäänud sotsiaalne kaitse. Nende kuludega toimetulekuks on parim stsenaarium see, kui sõjapõgenike keeleõpe ja kohanemine Eesti ühiskonnas kulgeb kiiresti ehk kuni 10 aastaga jõutakse eestlastega sarnasele sissetulekutasemele.
Raportid
10 000 sõjapõgeniku püsivalt Eestisse elama asumine tõstaks Eesti rahvaarvu 2022. aasta alguse tasemest kõrgemaks üheksaks aastaks, seejärel positiivne mõju taandub madala sündimuse ja seda mitte kompenseeriva sisserände tulemusena. Kui Eestisse jääb püsivalt elama 30 000 sõjapõgenikku, aitab see rahvaarvu suurendada 22 aastaks ja kui 60 000 põgenikku, siis 40 aastaks. Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks tööealiste inimeste ja vanemaealiste suhtarv. Sisseränne aitab suhtarvu parandada kuni 2060-ndate aastateni ja seejärel mõju taandub.
Kõrghariduse rahastamise kompleksses maailmas on võimalik välja pakkuda sadu erinevaid rahastamise kombinatsioone, mis erinevad üksteisest selle poolest, kas avalik raha jõuab kõrgkoolideni otse või tudengite kaudu, mil määral ja viisil kaasatakse eraraha, mis ulatuses ja mille alusel makstakse õppetoetusi või pakutakse õppelaene.
Arenguseire Keskus avaldas kogumiku erinevate autorite 2021. aastal kirjutatud artiklitest, mis avavad tulevikuperspektiive mitmes kasvava aktuaalsusega teemas. Trendiraportis käsitletakse laste heaolu, rohepöördeks vajalike maavaradega seonduvat, eksistentsiaalseid ohte, vaktsineerimise tulevikku, keeletehnoloogia võimalusi ja riske ning stsenaariumianalüüside kasutamist strateegilises planeerimises.
Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest” (2022).
Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest” (2022).
Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest” (2022).
Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest” (2022).
Õppemaksu kaotamine aastal 2013 pole suurendanud majanduslikult kehvemal järjel peredest pärit noorte ligipääsu kõrgharidusele, toonud kaasa õpingute ajal töötamise vähenemist ega suurendanud ka nominaalajaga lõpetamist.