Kõik Euroopa Liidu riigid kasutavad tervisekäitumise mõjutamiseks makse ja aktsiise. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tulude osakaal on Eestis EL-i liikmesriikidega võrreldes suurimate seas. Samas on kasutamata mitmed muud võimalused maksude ja soodustustega inimeste tervisekäitumise edendamiseks.
Raportid
Eesti kuulub nende väheste OECD riikide hulka, kus teadus- ja arendustegevust (TA) soodustavaid maksuerandeid kasutusel ei ole. Eestis on langetatud valik edendada ettevõtete TA-d ja innovatsiooni toetusprogrammide abil (vt EAS.ee), see võimaldab abi paremini sihtida. Teisalt on maksusoodustustel toetustega võrreldes suurem mõju TA laiemale levikule ettevõtete seas. Seetõttu kasutavad arenenud riigid mõlemaid instrumente.
Uuringu esitluse slaidid (PDF, 1MB)
Liikuvus ja liikumisvõimalused on tihedalt seotud sellega, kus ja kuidas me oma elusid elame. Liigutakse, et käia tööl, õppida või veeta vaba aega. Liikuvuse tulevikku saab vaadata nii laiemas tähenduses ehk mõeldes inimeste elamismustrite ja paiknemise peale kui ka kitsamalt ehk igapäevaste liikumisvalikute mõttes olemasoleva asustussüsteemi tingimustes.
Platvormide roll kasvab professionaalsete teenuste segmendis: üha enam tehakse platvormi vahendusel keerukamaid oskusi eeldavaid töid, näiteks IT ja graafiline disain või õigusnõustamine. Jätkuvalt on suur osakaal ka lihtsamatel töödel – sõidujagamine ja kulleritöö. Vähenenud on ülesannete täitmine teiste kodudes ja isikuhooldusteenused, mis on koroonakriisi kontekstis eeldatav tulemus.
Liikuvus on valdkond, mis on seotud enamiku teiste elualadega ja mille korralduse muutmise vajadusest võrreldes eelmise sajandiga on aru saadud suuremas osas maailmast. Selle tulemusel on 20. sajandi transpordikorraldusest saanud liikuvuse ja ligipääsu korraldus, mis arvestab laiemalt kogu tegurite spektriga. Samas ei ole liikuvusega seotud küsimusi rahuldavalt ja lõplikult lahendatud üheski riigis ega linnas, kahjuks kaugeltki mitte ka Eestis. See näitab muu hulgas ka valdkonna ja ülesande keerukust.
In this report, virtual work is defined as paid labour that is carried out and/or managed using a combination of digital and telecommunication technologies and can broadly be divided into three categories: telework, crowd work and emerging virtual occupations.
Kõige enam mõjutatud on olnud sõitjateveo sektor, kaubaveos ei ole viiruskriisi mõju olnud märgatav. Valdkond pakub baasteenust teistele majandusharudele ning edasine areng sõltub majanduse üldisest käekäigust, aga ka riigi poliitikatest. Uusi võimalusi pakub alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt ja transpordi elektrifitseerimine, kuid kriis võib mõjutada ettevõtete võimekust uutesse tehnoloogiatesse investeerida. Laonduse tulevikuväljavaateid võib toetada kriisiga tekkinud suuremate laovarude hoidmise trend ja rahvusvaheliste e-kaubanduse platvormide kiire kasv.
Pole enam mingi üllatus, et üleilmne koroonapandeemia on maailma muutnud ning kiirendanud mitmeid tulevikuarenguid. Üheks selliseks näiteks on droonid, mis aitasid kaasa inimeste jaoks oluliste teenuste jätkumisele ka eriolukorra ajal. Näiteks transpordis rakendati kontaktivaba droonikullerteenust ravimite või muude kaupade kohaletoimetamiseks, korrakaitses 2+2 reegli järgimise kontrollimiseks ja tervishoius inimeste kehatemperatuuri mõõtmiseks. Tõenäoliselt näeme tulevikus mitmetes valdkondades üha rohkem droonide kasutamist ning tõstatub küsimus, kuidas reguleerida droonidega seonduvat terviklikult – alates nende käitamisest kuni isikuandmete kaitseni.
Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest” (2021).