Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 29. juunil kell 11 erakorralise raporti „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.
Uudised
Venemaalt ja Valgevenest imporditavatest kaupadest ning toormetest sõltuvad Eesti ettevõtted peaksid aegsasti äririske maandama, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes“. Neist riikidest impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu.
Venemaa-Ukraina sõjast võib saada ajaloo murdepunkt, mis toob laialdasi tagajärgi maailmakorrale, räägib endine Soome valitsusjuht Alexander Stubb täna, 15. juunil toimuval Arenguseire Keskuse aastakonverentsil „Teistmoodi tulevik. Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras“. Konverents käsitleb lisaks Vene – Ukraina sõja mõjudele ka Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikku ja andmemajandust.
Kõrgkoolid peavad konkurentsivõime säilitamiseks senisest kiiremini kohanema haridusturu vajadustega, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Järgmisel kümnendil kasvab oluliselt täienduskoolituse vajadus, mis nõuab kõrgkoolidelt ja riigilt suuremat paindlikkust õppevormide osas.
Optimaalseks rahastamiseks peaksid tudengid katma 20% kõrghariduse kulutustest, selgub täna, 8. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Eestisse on jõudnud Venemaa-Ukraina sõja tulemusel ligi 40 000 sõjapõgenikku. Mida tähendab sisseränne Eesti rahvastikuarengule, tööturule ja inimeste heaolule, küsitakse täna, 7. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?“.
Kõrgharidusele juurdepääsu parandamiseks peaksid õppelaenu tingimused olema praegusest soodsamad ja vajaduspõhised õppetoetused pidama sammu elukalliduse kasvuga, et katta vähemkindlustatud üliõpilaste elamiskulu õpingute ajal, selgub 8. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035”.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 8. juunil kell 11 raporti „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas hoida Eesti kõrgharidust konkurentsivõimelisena ja katta sellega seonduvaid kulusid järgmise 15 aasta jooksul.
Ukraina sõjapõgenikega seotud pikaajalised kulud Eestile sõltuvad nende ühiskonda lõimumise kiirusest ja sellest, millise kogukonnaga lõimutakse, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi kuludele ja tuludele“. Keskmine kulu sõjapõgeniku kohta 2022. aastal ulatub 7600 euroni.
Kogu maailmas on praegune kõrgharidusmudel põhimõtteliselt oma aja ära elanud. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond muutub niisuguse kiirusega, et valdavalt ainult tööturu tänastele vajadustele orienteeritud õppekavad on avamisest esimeste lõpetajateni jõudmisel enamasti juba ajast maha jäänud. Olukorda Eesti kõrghariduses aitaks parandada ka loobumine nominaalajaga lõpetamisest kui kvaliteedi kriteeriumist, sest see tegelikult ei osuta mitte õppeprotsessi efektiivsusele, vaid ülikooli valmidusele anda välja tegelike teadmiste ja oskustega katmata diplomeid.