Koroonapandeemia on kiirendanud muutusi majandusstruktuuris, selgub esmaspäeval avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Mitmed tööjõumahukad majandusharud on sattunud raskustesse ning süvenenud on ka ühiskondlik ebavõrdsus, mis on laienenud uutesse vormidesse.
Uudised
Majanduse hoogustuv platvormistumine on tõhusaks tööriistaks maailma järjest kasvavale jagunemisele USA ja Hiina mõjusfäärideks, selgub märtsis avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Euroopa Liidu võimaluseks on suure siseturu toel püüelda platvormimajanduses regulatiivseks supervõimuks saamist.
Arenguseire nõukojaga liitus Vabariigi Presidendi esindajana riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp. Nõukoda kinnitab iga-aastaselt riigi arenguseire tegevuskava ja teeb ettepanekuid Riigikogu Kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse uuringute põhisuundade ning teemade valikul.
2020. aasta oli Eesti pensionisüsteemile märgiline – kogumispension muudeti vabatahtlikuks ja seoses viiruskriisiga otsustati taaskord riigipoolsed sissemaksed II sambasse peatada. Kuna riik kompenseerib sissemaksete peatamist keskmise tootluse põhjal, siis kaotavad sellest valikust eelkõige nooremad inimesed, kes koguvad pensioni suurema aktsiariskiga fondidesse.
Muutuv ühiskond esitab väljakutse senistele abieluideaalidele, selgub Journal of Futures Studies ilmunud artiklist „The Future of Marriage“, kus käsitletakse abielu kui ühiskondliku institutsiooni arenguvõimalusi USAs aastani 2036.
Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise.
Transpordiga kaasnev õhusaaste on kujunemas rahvatervisele märkimisväärseks probleemiks, sest põhjustab Eestis aastas sadu ja Euroopa Liidus sadu tuhandeid enneaegseid surmasid. Arenguseire Keskuses valmib aprillis Eesti transpordisüsteemi tulevikusuundasid kaardistav raport „Liikuvuse tulevik“.
Kuigi koroonapandeemia on juba oluliselt muutnud maailmamajandust ja viiruskriis pole veel läbi, tuleb Eestil oma rahvusvahelise positsiooni parandamiseks kiiresti tegutseda. Kriis on mõjutanud oluliselt majanduse igapäevast toimimist, kuid pakub Eestile ka võimalusi majandusarenguks.
Arenguseire Keskus 2021. aastal uurib Eesti maksusüsteemi tulevikuvõimalusi, samuti pikaajalise hoolduse, kõrghariduse muutumise ja elanike mobiilisusega seotud küsimusi. Kokku seirab keskus tänavu võimalikke arengusuundumusi ja -stsenaariume neljas valdkonnas.
Arenguseire Keskuse uuringujuhina alustas jaanuarist tööd dr Lenno Uusküla.