Koroonapandeemia tõi põllumajandussektorisse suure tööjõukriisi, kuna piiride sulgemine riikide vahel jättis sektori ilma välistööjõust, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti tööturg ei suuda ka tulevikus täita sektori kõiki vabasid töökohti.
Uudised
Riikide iseenda varustatuse tagamisele keskendumine koroonapandeemia käigus näitab Eesti kohalike energiakandjate olulisust tulevikus, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Kaugemasse tulevikku jääv roheliste kütuste ajastu võib kujuneda Eestile fossiilkütuste ajastust soodsamaks.
Koroonapandeemia annab tõuke tarneahelate lühendamisele elektroonikatööstuses, mille tulemusena tuuakse Aasiast osa tootmist tagasi Euroopasse, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti peab investeeringutest osasaamiseks pakkuma investoritele stabiilset majanduskeskkonda.
Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Eesti tervishoiusüsteemi jõuab lähema viie aasta jooksul rahastuskriis, sest rahvastiku vananemine suurendab kulusid ja samas vähendab maksutulusid, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Koroonapandeemia võib kasvatada varjatud protektsionismi Eesti toidutööstuste eksportturgudel, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Viiruse esimeses laines langes joogitootmise kuukäive 20,6%, toiduainete tootmises oli suurim langus aprillis – 6,9%.
Koroonaviiruse esimeses laines sai Eesti majandussektoritest kõige tugevamalt kannatada majutus, toitlustus ja reisiteenused, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Kogu sektori kuukäibe langus ulatus aprillis aasta varasemaga võrreldes 76,2%-ni ning reisiettevõtetel 98,3%-ni.
Eesti puidu- ja paberitööstus pani koroonaviiruse esimese laine majandusmõjudele keskmisest paremini vastu, selgub Arenguseire Keskuses valmivas raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Majandusharus hakkasid käibed taastuma juba juunikuus.
Kevadises koroonaviiruse esimeses laines sai Eesti majandusharudest kõige vähem kahjustada info- ja sidesektor, kõige keerulisemasse olukorda sattus viirusepuhangu tõttu majutuse, toitlustuse ja reisikorraldusega seotud ettevõtted, selgub Arenguseire Keskuses valmivas raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“.
Inimkonnal on aasta 2040 tarbimise juures kõigest 100 aastat fossiilsete kütuste varu lõppemiseni.