Arenguseire Keskus 2021. aastal uurib Eesti maksusüsteemi tulevikuvõimalusi, samuti pikaajalise hoolduse, kõrghariduse muutumise ja elanike mobiilisusega seotud küsimusi. Kokku seirab keskus tänavu võimalikke arengusuundumusi ja -stsenaariume neljas valdkonnas.
Uudised
Arenguseire Keskuse uuringujuhina alustas jaanuarist tööd dr Lenno Uusküla.
Eesti kulud tervishoiule olid 2019. aastal 1,89 miljardit eurot, millest ligi veerand on patsientide omaosalus. Omaosaluse kaudu maksavad tervishoiu eest suhteliselt enam madalama sissetulekuga inimesed, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Tervishoiu rahastamise ebavõrdsus ja omaosaluse mõju vaesusele“.
Koroonapandeemia esimese lainega kaasnenud tellimuste tühistamine suunas metalli- ja masinatööstuse ettevõtted senisest enam omatooteid arendama, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Sobiliku tööjõu nappus ja tööprotsesside riskikindlamaks muutmine on pannud sektori ettevõtted otsima ka lahendusi oma tegevuse automatiseerimiseks.
Madalad intressid suunavad inimesi otsima riskantsemaid investeerimisvõimalusi, mis suurendab omakorda eraisikute säästude ohtu sattumise vältimiseks ootusi finantsasutuste riskijuhtimisele, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Pangad on hakanud taas ka julgemalt ettevõtete investeeringuid rahastama.
Plaanilise ravi vähendamine ja ravijärjekordade pikenemine on pannud senisest enam inimesi pöörduma erameditsiini poole, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Erameditsiini kasvu on soosinud ka viiruskriisiga kaasnenud inimeste terviseteadlikkuse tõus ning tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvabastuse sisseseadmine 2018. aastal.
Koroonakriis pärsib rohepööret kaubanduses, sest kasvanud tähelepanu hügieenile suurendab pakendite kasutamist ja kriisi tõttu on peatatud investeeringud keskkonnasäästlikkusse, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Viiruskriis on Eestis andnud hoogu juurde e-kaubandusele, kuid see pole asendanud tavapoodide käibeid.
Ida-Virumaal on palju ühist maailma piirkondadega, mis ei olnud valmis üleilmse majanduse muutusteks. Arvestades tehnoloogilist arengut 21. sajandil, on põlevkivitööstuse tähtsus möödapääsmatult langemas.
Viiruskriis pakub ajaloolist võimalust Eesti majandusstruktuuri uuendamiseks, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõjud majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis kiirendab majanduses veelgi suundumust protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning viia kiirkorras ellu uuendustegevuse plaanid.
Koroonapandeemia esimene laine kahandas Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis loob ettevõtetele võimalusi uute turgude haaramiseks.