Koroonakriis on aasta jooksul läinud Eestile maksma vähemalt 1,57 miljardit eurot ja majandusse on jäänud panustamata 20,8 miljonit töötundi. Kriisi mõju ei peegeldu veel väga tugevalt inimeste toimetulekuraskusi kajastavas statistikas.
Uudised
Üleminekuks keskkonnasäästlikule majandusele ei piisa säästvate tehnoloogiate arendamisest ja rakendamisest. Vaja on ka olemasolevat süsteemi nõrgestada.
Koroonakriis on pannud tavapärased prognoosimudelid kahtluse alla ja suurendanud vajadust stsenaariumide järgi, selgub Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Väljaanne kaardistab uuringute põhjal kriisiga seonduvad arengutrendid ja Eesti võimalikud väljumisstrateegiad koroonakriisist.
Keeletehnoloogia üks peamisi eesmärke on võimaldada inimestel masinatega suhelda loomulikus keeles. Tehnika hoogsa arenguga on vajadus sellise suhtluse järele kiirelt kasvanud.
Koroonapandeemia on kiirendanud muutusi majandusstruktuuris, selgub esmaspäeval avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Mitmed tööjõumahukad majandusharud on sattunud raskustesse ning süvenenud on ka ühiskondlik ebavõrdsus, mis on laienenud uutesse vormidesse.
Majanduse hoogustuv platvormistumine on tõhusaks tööriistaks maailma järjest kasvavale jagunemisele USA ja Hiina mõjusfäärideks, selgub märtsis avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Euroopa Liidu võimaluseks on suure siseturu toel püüelda platvormimajanduses regulatiivseks supervõimuks saamist.
Arenguseire nõukojaga liitus Vabariigi Presidendi esindajana riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp. Nõukoda kinnitab iga-aastaselt riigi arenguseire tegevuskava ja teeb ettepanekuid Riigikogu Kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse uuringute põhisuundade ning teemade valikul.
2020. aasta oli Eesti pensionisüsteemile märgiline – kogumispension muudeti vabatahtlikuks ja seoses viiruskriisiga otsustati taaskord riigipoolsed sissemaksed II sambasse peatada. Kuna riik kompenseerib sissemaksete peatamist keskmise tootluse põhjal, siis kaotavad sellest valikust eelkõige nooremad inimesed, kes koguvad pensioni suurema aktsiariskiga fondidesse.
Muutuv ühiskond esitab väljakutse senistele abieluideaalidele, selgub Journal of Futures Studies ilmunud artiklist „The Future of Marriage“, kus käsitletakse abielu kui ühiskondliku institutsiooni arenguvõimalusi USAs aastani 2036.
Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise.