Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Noorte autonoomia tulevik
Vananeva rahvastikuga riigis ootab ühiskond noortelt varasemat tööjõuturule sisenemist ja majanduselus osalemist, suuremat vastutuse võtmist ja aktiivset osalust ühiskonna arengus. Selleks, et noored suudaksid seda tulevikutegija rolli täita, on oluline tagada, et neil oleks piisavalt autonoomiat ja toetust enesejuhtimise ja otsustusvõime arendamiseks. Vajalik on analüüsida noorte autonoomiat ja otsustusvõimet mõjutavaid tegureid, võttes arvesse nii Eesti kui maailma demograafilisi, tehnoloogilisi jm muutusi.
Noortevaldkonna tulevikustsenaariumides tuuakse välja, et eakate kasvava ja noorte kahaneva osakaalu taustal valijaskonnas võivad noored üha enam hakata tajuma, et nende häälel pole kaalu, mis võib süvendada juba aset leidvat poliitikast võõrandumist noorte seas. Noorte hoiakuid mõjutab oluliselt sotsiaalmeedia, mis kultiveerib nn tähelepanumajandust ehk stimuleerib emotsionaalseid reaktsioone ratsionaalsuse arvelt. Uuringutes on ka leitud, et praegune kodanikuharidus ei pruugi noorte ühiskondlikku aktiivsust piisavalt toetada: Eesti noortel on küll ühiskonnaelu toimimisest head teadmised, aga ühiskondlikus elus need tingimata ei rakendu.
Keskkonnaprobleemide süvenemine suurendab noorte vastutust rohelise tuleviku kujundamisel. See toob esile infohariduse ja väärtushariduse tasakaalu – noored peavad mitte ainult teadma, miks ja kuidas kliima muutub, vaid ka vastavalt käituma, et nende tegevused oleksid keskkonda säästvad.
Teisalt, kuigi tänapäeva noored on üha enam keskkonnateemadest huvitatud ja valmis muutusteks, ei pruugi neil olla täielikku arusaamist sellest, kust raha tuleb ja kuidas erinevad otsused mõjutavad laiemat ühiskonda. Näiteks põlevkivijaamade kiire sulgemine võib küll vähendada süsinikuheitmeid, kuid tekitada samas tõsiseid majanduslikke probleeme, nagu töökohtade kadumine ja energiahinna tõus. Selle vältimiseks on oluline integreerida keskkonnaharidus heatasemelise majandusharidusega, et noored mõistaksid nii rohepöörde vajadust kui ka sellega kaasnevaid majanduslikke reaalsusi ning oskaksid teha vastutustundlikke otsuseid.
Tööturu uus loogika (paindlikkus, kaugtöö, digivahendite kesksus, jagamismajandus jne) on noortele meelepärane ja annab neile tööturul eelise, sest neil on pigem head digioskused ja nad suudavad kiiremini muutustega kohaneda. Leidub ka palju noori, kes on majanduslikult aktiivsed juba enne täisealiseks saamist. Samas on majanduselus osalemisega seotud mitmed vanusepiirid, mis ei pruugi neid suundumusi piisavalt arvestada.
Uurimissuunas “Noorte autonoomia tulevik” keskendutakse küsimustele, millised tegurid mõjutavad noorte autonoomsust (agentsust, otsustusvõimet) ning kui heas vastavuses on noorte autonoomia arengud mitmete eapiiridega, mis noorte õigusi reguleerivad.
Uurimissuuna kesksed küsimused
- Millised tegurid mõjutavad noorte vastutusvõimet, kas tänapäeva noored on vastutusvõimelisemad kui nende eakaaslased paarikümne aasta eest?
- Millistes valdkondades on enim muutunud ja/või võib tulevikus muutuda noorte ühiskonna- ja majanduselus osalemine? Millised on järelmid seadusjärgsetele eapiiridele?
- Millised võimalikud stsenaariumid võivad kujuneda noorte autonoomia osas Eesti ühiskonnas aastaks 2050?
Tööl on tugev seos Arenguseire Keskuse uurimissuundadega “Väärtused kui inimvara” (2019) ja “Õpetajate järelkasvu tulevik” (2023).