Reaalajas toimuv andmevahetus hoiaks Eestis ettevõtetele ja riigile aastas kokku üle 200 miljoni euro ja 14 miljoni töötunni. Reaalajas toimiv maksuarvestus tooks säästule veel lisa ning vähendaks ekspertide hinnangul ka varimajandust ja maksukoormust.
Riigikogu majanduskomisjon sai 18. jaanuari istungil ülevaate Arenguseire Keskuse eelmise aasta uuringutest ja andis heakskiidu 2022. aasta tegevuskavale, milles keskendutakse kolmele teemale: kõrghariduse tulevikule, andmevabadusele ja rohepöörde stsenaariumidele.
Hambaravi hüvitamine teeks tervishoiu kolmandiku võrra kättesaadavamaks. Kogu hambaravi rahastamine maksaks riigile 156 miljonit eurot aastas, kuid aitaks oluliselt vähendada kõrgeks kippuvat omaosalust Eesti tervishoius.
Eestis kasvab omastehooldajate osakaal 2035. aastaks kümnendikuni tööhõivest, kuna rahvastik vananeb ja puudub hooldust vajavate inimeste lähedastele rahaliselt jõukohane hooldussüsteem. Järgmise 50 aasta jooksul võivad pikaajalisele hooldusele kulud Eestis kümnekordistuda.
19. novembril kell 10-16.15 toimub Arenguseire Keskuse ja Riigikogu rahanduskomisjoni konverents “Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?”. Jälgi konverentsi otseülekannet!
Kuidas kindlustada tulevikus stabiilsed maksutulud ja katta vananeva ühiskonna kasvavaid sotsiaalkulusid, küsitakse täna, 19. novembril toimuval Arenguseire Keskuse ja Riigikogu rahanduskomisjoni konverentsil „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“.
Eesti maksusüsteem peab stabiilsuse säilitamiseks järgmise 15 aasta jooksul kohanema majanduse digitaliseerumise, ühiskonnas süveneva ebavõrdsuse ja rohepöördest tulenevate nõuetega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 17. novembril kell 11 raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.
Eesti maksusüsteem vajab paremat tasakaalu tööjõu, tarbimise ja kapitali maksustamise vahel, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Kapitalimaksudest laekub Eesti riigieelarvesse Euroopa Liidu keskmisest kolm korda vähem, sealhulgas varamaksudest viis korda vähem.
Sotsiaalmaks suudab Eestis maksuliigina katta järjest väiksemat osa sotsiaalteenuste rahastamisest, selgub järgmisel nädalal avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Näiteks inimeste liikumine töölepingulisest töösuhtest teenuseosutajaks vähendab sotsiaalmaksu ligi 40 miljonit eurot aastas.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda 
Magnus Piirits
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert, endine Arenguseire Keskuse ekspert 
Lenno Uusküla
Luminori peaökonomist, endine Arenguseire Keskuse uuringute juht