Riigiasutused piiravad eraelu kaitsele viidates juurdepääsu avalikule teabele liiga kergekäeliselt märkega „asutusesiseseks kasutuseks“. Ametnikud on jäetud normide tõlgendamisel ja rakendamisel üksi, mistõttu piiratakse juurdepääsu igaks juhuks, et pärast ei tekiks mingit jama.
Uudised
Euroopa Liidu kõrgeimaks kasvanud inflatsiooninäitajad survestavad Eesti majanduslikku heaolu ja konkurentsivõimet. Kuidas tuua Eesti inflatsioonisurve alt välja, arutatakse 11. novembril toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril.
Milline näeb tulevikus välja kodumajapidamiste elektritarbimine ja kuidas muuta seda säästlikumaks ning juhitavamaks, küsitakse täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Elustiili muutuste mõju energiakasutusele: kuidas juhtida elektrinõudlust?“
Eestis on tasakaal andmekaitse nõuete ja avaliku teabe saamise õiguse vahel paigast ära, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR/IKÜM) rakendumine on andmete kättesaadavust veelgi vähendanud.
Tehnilised juurdepääsupiirangud nagu näiteks robotlõksud ja hulgiallalaadimise piirangud takistavad avaliku teabe kättesaadavust ja väärindamist, selgus 18. oktoobril avaldatud Arenguseire Keskuse uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“.
Andmevabaduse teema vajab Eestis selgemat vastutajat ja eestseisjat, selgus Arenguseire Keskuse 18. oktoobril esitletud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused.“ Uuringu järgi on piirangud avalikule teabele viimase 20 aasta jooksul kasvanud.
Arenguseire Keskus avaldab teisipäeval, 18. oktoobril uuringu „Avaliku teabe kasutamise võimalused“, mis annab ülevaate Eesti õiguskeskkonnast avaliku teabe kasutamisel. Uuring näitab, et juurdepääs avalikule teabele on ametkonniti ebaühtlane.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on viimaste reformidega paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut. Seetõttu vajab pensionisüsteem ülevaatamist ning selgemat ja ausamat eesmärgistamist.
Eesti avaliku sektori tõhusust saab suurendada andmepõhiste automaatsete otsuste kasutuselevõtuga, näiteks erinevate toetuste määramisel. See võimaldab nii toetusi täpsemalt sihtida kui ka säästa inimesi nende taotlemisest ja tingimustele vastavuse tõendamisest. Millal on Eesti valmis otsustusprotsesside automatiseerimiseks, küsitakse 29. septembril toimuval veebiseminaril „Kui kaugel on Eesti sihitud automaattoetuste kasutuselevõtust?“
Riigi kogutud andmed peaksid võimaldama paremaid otsuseid ja läbipaistvamat riigivalitsemist. Tegelikkuses loob üha keerukam andmekaitseõigus koos kasvava andmehulgaga ametnike jaoks sasipuntra, mis on hakanud takistama andmete kasutamist ja ligipääsetavust. Vajalik on vähendada üksiku ametniku isiklikku vastutust andmeõiguse tõlgendamisel ja andmetele juurdepääsu võimaldamisel.