Uudised

Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist mõnevõrra edasi, kuid sisserände mõju on võrreldes varasema prognoosiga lühiajalisem, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine”.

Eesti koolid ja lasteaiad saavad Ukraina sõjapõgenikest õpilastega kaasneva lisakoormusega üldiselt hästi hakkama, kuid õpetajate ja tugispetsialistide puudus seab koolid Ukraina laste osas väga ebavõrdsesse olukorda, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina lapsed Eesti hariduses”.

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, Euroopa elaniku oma on Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem. Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete osas, kuid transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla, selgub Arenguseire Keskuse värskelt avaldatud raportist “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg”.

Eesti õppekeelele üleminek ja Ukraina põgenike sisseränne süvendavad lähiaastatel õpetajate järelkasvu probleemi üle Eesti, märgib Arenguseire Keskus uue uurimissuuna “Õpetajate järelkasvu tulevik” lähteülesandes. Uues uurimissuunas käsitletakse õpetajate järelkasvu mõjutavaid tegureid ning eesmärgiks on välja tuua tulevikutrendid aastani 2040.

Arenguseire Keskusesse asus eksperdina tööle enam kui 20-aastase rahvusvahelise kogemusega analüütik Märt Masso.

Tuleviku konkurentsivõime arvestuses paistab Eesti teiste riikide seas positiivselt silma avaliku sektori digitaliseerituse ja andmekasutusega ning heal tasemel haridusega. Keskpäraseks tuleb aga hinnata Eesti majanduse uuenemisvõimet ning probleemseks vananevas ühiskonnas heaoluriigi toimimise tagamist, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist “Riigi konkurentsivõime tulevikutegurid”.

Riigikogu majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse 2023. aasta tegevuskava, mille kaks uut uurimissuunda keskenduvad õpetajate järelkasvule ning aktiivsete tarbijate rollile tuleviku energiasüsteemis.