Eesti transpordisüsteemi säästlikkus sõltub eelkõige Tallinnast ja Harjumaast, kus tehakse ligi 50% Eesti sõidukite läbisõidust, selgub Arenguseire Keskus täna avaldatud raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Uudised
Arenguseire Keskus avaldab homme, 25. mail raporti „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“, mis vaatleb Eesti elanike liikuvust ja sellest tulenevaid väljakutseid transpordisüsteemile.
2030. aastaks väheneb bensiini- ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse elektrisõidukite laiema leviku tõttu tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra, selgub Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Viimase 20 aastaga on isikliku sõiduauto kasutamine kodunt tööle liikumisel Eestis peaaegu kahekordistunud, selgub Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035.“ Transpordikulud moodustavad 14% inimeste kogukuludest.
Eesti transpordisüsteem on väga autokeskne ja järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Arenguseire Keskuse tellitud uuringust „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ selgub, et vähemalt viiendik linnaelanikest oleks valmis asendama isikliku sõiduauto kasutamise mõne säästvama liikumisviisiga.
Maailmamajanduses tulevikus tooni andvad rohe- ja digitehnoloogiad vajavad toimimiseks kriitilisi maavarasid, mida leidub ka Eesti maapõues. 13. mail toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Eesti kasutamata maavarad – kas vananeva ühiskonna pääsetee?“ arutatati Eesti maavarade kasutusvõimaluste üle.
Kahekümne aasta jooksul on Eesti elanike sünnihetkel oodatav eluiga kasvanud 8,4 aasta võrra, mis on kiireim tõus kogu Euroopa Liidus. Juba praegu on enam kui 50 000 inimest seotud oma lähedaste pikaajalise hooldusega, kiiresti vananev ühiskond suurendab lähitulevikus hoolduskoormust veelgi.
Kahekümne aasta jooksul on Eesti elanike sünnihetkel oodatav eluiga kasvanud 8,4 aasta võrra, mis on kiireim tõus kogu Euroopa Liidus. Juba praegu on enam kui 50 000 inimest seotud oma lähedaste pikaajalise hooldusega, kiiresti vananev ühiskond suurendab lähitulevikus hoolduskoormust veelgi.
Eestis soosib huvihariduse maksusoodustus paremal majanduslikul järjel olevaid, vähesemate laste ja kahe lapsevanemaga peresid.
COVID-19 kriis on kiirendanud harjumuspäraste töötegemise viiside ümberkujunemist ja tööturu kihistumist, mis vähendab töötaja sotsiaalkaitset. Milline võiks tulevikus näha välja sotsiaalkaitse, arutatati täna toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas sotsiaalkaitse tulevik on individuaalsed kogumiskontod?“