Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis

Teadlikkus LSV-st ja abiotsimise võimalustest on Eestis kõigi aegade kõrgeim: Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu järgi teab enamik inimesi, mis on LSV ja kuhu abi saamiseks pöörduda. Selle põhjal võiks ka eeldada, et juhtumitest teatamine kasvab. Ometi näitab statistika vastupidist. Ohvriabi ja naiste varjupaikade statistika järgi on lähisuhtevägivalla ohvreid oluliselt rohkem kui neid, kes jõuavad õiguskaitseorganite vaatevälja. Politseile teada antud LSV juhtumite arv on viimase 5–6 aasta jooksul vähenenud ligikaudu kolmandiku, prokuratuuri statistika järgi on LSV kuritegude arv langenud 2017. aasta tasemele. Samal ajal on tugiteenustes pöördumiste arv stabiilne. Ekspertide hinnangul tähendab see vastuolu, et teatamiste langust ei saa tõlgendada vägivalla vähenemisena, vaid pigem olukorrana, kus ametlikest kanalitest enam abi ei otsita või ei peeta neid tõhusaks.

LSV vormid on ajas muutunud. Füüsilise vägivalla kõrval kasvab psühholoogiline mõjutamine, suureneb digikeskkondades toimuv kontrolliv käitumine ja majanduslik survestamine. Need on varjatumad vormid, mida ei osata, ei julgeta või ei peeta mõistlikuks ametlikult registreerida. Ajas muutuvad ja lisanduvad vägivallamustrid võivad olla üks selgitus, miks statistika näitab juhtumite langust ka olukorras, kus tegelik probleem ise ei kahane.

Paralleelselt toimuvad ühiskonnas ka teised struktuursed muutused, mis võivad mõjutada nii LSV esinemist kui ka abi otsimise mustreid. Üha enam, eelkõige noorte meeste kontekstis, on juttu sotsiaalse ebakindluse kasvust, hariduslõhe süvenemisest ning radikaalsete hoiakute levikust digikeskkondades. Samas ei piirdu nende nähtuste mõju üksnes noorte meestega, vaid need kujundavad laiemalt suhteid ja toimetulekut ning loovad pingekoldeid. Sotsiaalne ja majanduslik pingestatus võib teravada suhtekonflikte või vähendada motivatsiooni ametliku abi poole pöörduda.

LSV on ka riigi ressursside ja siseturvalisuse küsimus: kui peresuhtes toimuv vägivald jääb varjule, jõuab see lõpuks sageli politseid, erakorralist meditsiini või kogukonna turvalisust mõjutavate juhtumiteni. LSV mõju kandub edasi ka lastele, kelle turvatunne, vaimne tervis ja tulevikuväljavaated on otseselt seotud sellega, kas abi jõuab ohvriteni õigel ajal.

Uurimissuuna kesksed küsimused on:

• Kuidas selgitada vastuolu kõrge teadlikkuse, stabiilse tugiteenuste kasutuse ja vähenevate politseipöördumiste vahel?

• Kuidas vägivallamustrid ajas muutuvad ning millist rolli mängivad psühholoogiline, digitaalne ja majanduslik vägivald LSV kogupildis?

• Millised tegurid mõjutavad ja abiotsimise mustreid järgmise 10–15 aasta jooksul?

• Milline on LSV võimalik (majanduslik) kogumõju 10–15 aasta perspektiivis erinevates arengustsenaariumides ning kuidas võivad kulud ja koormus jaotuda eri valdkondade ja osapoolte vahel (korrakaitse, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, õigussüsteem, tööandjad)?