Omavalitsuste koostööks teenuste osutamisel on Eestis loodud mitmeid võimalusi pakkuv seadusandlik raamistik, kuid erinevalt mõnest teisest riigist puuduvad kohustusliku koostöö kriteeriumid, näiteks teatud lävendist väiksem elanike arv, mille korral on KOVil kohustus teistega koostööd teha.
Raportid
Huviharidusel on suur ennetuspotentsiaal ehk võime vähendada tulevikus sotsiaal-, tervise, ja kohtusüsteemi kulusid. Iga euro, mis investeeritakse riskinoorte sporditegevusse, võib ühiskonnale tulevikus säästa keskmiselt 44 eurot. Huviharidus on kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ja pigem linnapiirkonnas. Suurim puudujääk on hariduslike erivajadustega laste ebapiisav toetamine huvihariduses osalemisel.
Omavalitsuste tulud elaniku kohta on märgatavalt kasvanud, kuid erinevused omavalitsuste vahel on suurenemas. Pärast omavalitsuste ühinemist vähenesid tuluerinevused, aidates mahajääjatel järele jõuda, kuid viimastel aastatel on lõhe taas süvenenud. Tulude kontsentreeritus on kõrge – lõviosa tuludest pärineb füüsilise isiku tulumaksust, samas omavalitsuste autonoomsete tulude osakaal on jätkuvalt madal.
Raporti eesmärk on avada võimalusi, kuidas avaliku sektori teenused ja toetused saaksid senisest rohkem arvestada iga inimese eripära ja olukorraga, suurendades inimeste heaolu ning teenuste ja toetuste tõhusust.
Analüüsi peamine siht oli parandada Riigikogu, avaliku sektori asutuste ja üldsuse teadmisi ning arusaama personaalriigist: kuidas andmepõhine isikustamine võib lisaks teooriale ka konkreetsete tegevuste ja näidete abil mõjutada kodanike igapäevaelu ja riigi arengut tulevikus. Anti ülevaade personaalriigi rakendusvõimalustest Eesti sotsiaal- ja haridussektoris ning leiti teenused ja toetused, mille personaliseerimisel on suurim potentsiaal.
Vaid 14% Eesti elanikest tunneb, et praegune avalike teenuste ja toetuste süsteem on nende jaoks piisavalt paindlik. Vähem kui kolmandik peab süsteemi selgeks (30%) ja oma vajadustele vastavaks (27%). Vastusena küsimusele, kuidas saaks riik oma teenuseid ja toetusi paremini elanike vajadustele kohandada, soovitakse enim personaalset nõustamist (71%) ning valikuvõimaluste pakkumist (nt nagu II pensionisamba puhul, kus saab valida sissemakse eri suuruste vahel) (62%).
Eestis nõuab rohepööre uuringute järgi investeeringuid vähemalt 13 miljardit eurot. Need investeeringud toovad aga majandusele suuremat kasu kui investeeringud suurema keskkonnajäljega tehnoloogiatesse. Eesti ettevõtted investeerivad ja panustavad rohetehnoloogiatesse sama aktiivselt kui Euroopa ettevõtted keskmiselt, kuid investeeringud energiatootmisse jäävad EL-i keskmisest maha. Riik saab toetada ettevõtteid, luues soodsa investeerimiskeskkonna ja aidates jagada teadus- ja arendustegevuse riske rohetehnoloogiate arendamisel.
Taastuvenergia ebaühtlane tootmismaht võib tulevikus üha sagedamini luua olukordi, kus elektritootmine ületab tarbimist ning tuleb leida viise lisanduva energia tõhusaks kasutamiseks. Suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et tegu ei oleks keskmisest väiksema energiatõhususega tootmisega. Suurtootmiste keskmisest väiksemat energiatõhusust võib aktsepteerida juhul, kui see avab võimalusi väärtusahelas järgmiste, suurema lisandväärtusega etappide ja ärimudelite käivitamiseks Eestis.
Personaalriigi üks osa on vajaduspõhised toetused ehk riik toetab üksnes neid, kes tuge kõige enam vajavad, tagades nii tõhusama toetuste jaotuse. Suure osa Eesti riigi eelarvest moodustavad sotsiaaltoetused, mille vajaduspõhine maksmine saab toimuda sissetulekute alusel. Suuremat tõhusust võimaldaks toetuste sidumine ka varade andmetega, kuid selleks napib Eestis andmeid.
Personaliseerimine ehk isikustamine tähendab teenuste või toetuste kohandamist vastavalt inimese vajadustele. See pole ainult digitaliseerimine, vaid inimese eripäradest või eelistustest lähtuvate lahenduste väljatöötamine laiemalt.