- Kui Eestis tekiks vaidlus platvormi vahendusel tegutseva kulleri või autojuhi tööalase staatuse üle, tuvastaks töövaidluskomisjon või kohus tõenäoliselt töölepingulise suhte.
- Platvormitöö tegija õiguslikku staatust võiks järelevalvemenetluse käigus hinnata Tööinspektsioon.
- Täiendavaid kriteeriume platvormitöö tegija tööalase staatuse määramiseks ei ole Eestis vaja kehtestada, küll aga tuleks koostada juhised, mis aitaksid mõista, kuidas mõjutab algoritmilise juhtimise kasutamine alluvussuhte kindlaksmääramist.
Raportid
Uuringu metoodiline lähenemine tugines süsteemse horisondiseire ja kaasava stsenaariumiloome kombineerimisele. Uuringu peamine eesmärk oli koostada Eesti noorte iseseisvuse ja otsustusõiguse tulevikustsenaariumid aastani 2050. Selleks kaardistati noorte autonoomiat kujundavad tegurid Eestis ja rahvusvahelises plaanis ning analüüsiti nende võimalikke arengusuundi ja koosmõjusid.
Lähisuhtevägivald (LSV) on ajas selgelt mustriline, suurima riskiga on hilisõhtud. Nii Häirekeskuse kõnede kui ka PPA-s registreeritud juhtumite andmetel on koormus suurim nädalavahetuste õhtutel ja öösiti. Suurima riskiga ajavahemik on kell 20–23, mil Häirekeskusele tehakse keskmiselt neli LSV-teemalist kõnet tunnis. Laupäeviti tehakse keskmiselt 66 kõnet, esmaspäevast neljapäevani 39.
Euroopa võrdluses paistab Eesti silma vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna avalike kulude suure osakaaluga. Aastatel 2014–2023 oli see üle kahe korra kõrgem EL-i keskmisest ning moodustas 5% valitsemissektori kogukuludest. Rahastuse tase on püsinud suhteliselt stabiilne, kuid kultuuriteenuste osakaal on mõnevõrra kahanenud ja spordi oma kasvanud.
Kuigi sotsiaalmeedial on noortele ka positiivseid mõjusid, toob OECD esile neli peamist sotsiaalmeediaga seotud riski, milleks on sisu-, kontakt-, käitumis- ja tarbimisrisk. Kõige tõhusam on riskide leevendamisel ühendada digikeskkondade regulatsioon ja noorte võimestamine. Regulatsioon ja selle efektiivne jõustamine aitab riske kiiresti piirata, samas kui digipädevuse arendamine ja juhendamine aitavad noortel endil riskidega toime tulla.
Arenguseire Keskuse aastaraamat käsitleb 2025. aastal uuritud majanduslikke ja ühiskondlikke trende.
Euroopa julgeoleku tugevdamine ja NATO kaitsekulude kasv loob Eestile märkimisväärse võimaluse kasvatada meie kaitsetööstust. Lähima kümnendi jooksul investeerivad Euroopa riigid kaitsevarustuse soetamisse täiendavalt 1 triljon eurot, millest pool hangitakse Euroopa siseselt.
Arenguseire Keskuse küsitlusest selgub, et lähisuhtevägivalla (LSV) kogemus vähendab oluliselt inimeste usaldust riigiasutuste, eriti politsei, kohtute ja prokuratuuri vastu, samal ajal kui usaldus naiste tugikeskuste ja Ohvriabi vastu püsib väga kõrge või isegi kasvab. Kõrgelt hinnatakse tugikeskuste ja Ohvriabi ohvrikeskset, empaatilist ja muret tõsiselt võtvat lähenemist, samas kui kohtuid, prokuratuuri ja ka politseid valdavalt ei nähta emotsionaalse toe pakkujatena. Eriti madal on usaldus kohtute, prokuratuuri ja politsei vastu nende seas, kelle kokkupuude lähisuhtevägivallaga on vahetu või hiljutine.
Noorte otsustusvõime ja autonoomia kujunemine ei sõltu üksnes nende kognitiivsest küpsusest, vaid ka keskkonnast ja tugisüsteemist, milles otsuseid tehakse. Uuring rõhutab, et eapiiride ja piirangute üle arutledes tuleb keskenduda sellele, kuidas kujundada tingimused, mis aitavad noorel teha teadlikke, analüütilisi ja tulevikku toetavaid otsuseid ning arendada seejuures järk-järgult tema otsustusoskust.
Uuring annab ülevaate, milliseks kujuneb 2050. aastal pensionile jäävate inimeste pensionide tase ja ostujõud ning kui tundlikud on need tulemused demograafiliste ja makromajanduslike eelduste suhtes.