Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Regionaalse majanduse arengud
Regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada välja regionaalse majanduse arengustsenaariumid Eestis. Uurimistöö lõpptulemiks on alternatiivsed stsenaariumid 2035. aasta perspektiivis.
Linnastumine ehk linnade arvu ja linnaelanike osakaalu suurenemine ning inimeste koondumine piiratud maa-alale on majandusarenguga kaasnev suhteliselt universaalne protsess. Enamasti käib sellega kaasas linnaliste asulate kiirenev majanduskasv.
Kasvutempo Tallinna ja ka Tartu linnapiirkondades ongi pikaajaliselt ületanud teiste Eesti regioonide kasvukiirust ning regioonide erinevused sotsiaalmajanduslikus tasemes on järjest suurenenud. Kuigi diferentseeritud linnastumine ehk pealinna regiooni ennakkasv võrreldes teiste piirkondadega on tavapärane nähtus, on piirkondade arengu erisused Eestis ühed suuremad Euroopas. Majanduse ümberstruktureerimine, töökohtade vähenemine põllumajanduses ja töötlevas tööstuses, välisinvesteeringute ning struktuurivahendite koondumine pealinna regiooni jt on mõned regionaalsete erinevuste tekkimise põhjused Eestis.
Tagajärjeks on kõrgem tööpuudus väljaspool linnaregioone, intensiivne sisemigratsioon ja linnastumise kiirenemine. Sellises olukorras on suureks väljakutseks, kuidas tagada baasteenuste kättesaadavus kõigis regioonides ning kindlustada, et kohalikud ressursid – tööjõud, põllu- ja metsamaa, taristu, roheenergia, kultuuriväärtused – ei jääks alakasutusse ja neid väärindataks siiski maksimaalselt.
Kuigi kahaneva rahvastikuga regioone on sisuliselt kõigis, ka kasvava kogurahvastikuga Euroopa riikides (Sepp and Veemaa, 2017), on need protsessid toimunud Eestis väga kiiresti ning on väljakutseks, kuidas regionaalse majanduse arengut suunata, et vähendada negatiivset mõju sotsiaalkulude kasvule ja riigi üldisele majandusarengule.
Regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada regionaalse majanduse stsenaariumeid Eestis. Uurimistöö lõpptulemiks on stsenaariumid regionaalse majanduse alternatiivide kohta Eestis aasta 2035 perspektiivis.
Uurimissuuna kesksed küsimused:
- Mis on Eesti regionaalset majandust kõige enam mõjutavad välised trendid (tehnoloogia, nõudlus, geoökonoomika)?
- Mis võiksid olla piirkondliku spetsialiseerumise alternatiivid Eestis?
- Kuidas võiksid välja näha toimivad regionaalsed koostöömustrid?
- Kuidas määratleda ja piiritleda Eesti regioone arenguperspektiivide võtmes?
Uurimissuunaga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uurimissuunaga seotud uudised
-
07.11 2019Arenguseire Keskus lõi Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumid
Arenguseire Keskus pakub uurimistöö tulemusena välja neli Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumi, mis aitavad mõista, kuidas võiks majandustegevus ja selle paiknemine Eestis erinevate tegurite koosmõjul välja näha 2035. aastal.
Uurimissuunaga seotud videod
Konverentsi „Teistmoodi tulevik” paneeldiskussioonis arutlesid riigihalduse minister Jaak Aab, Riigikogu liikmed Katri Raik ja Priit Sibul, Vabariigi Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ning Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing.
Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane rääkis konverentsil „Teistmoodi tulevik” Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumitest aastani 2035.
Milano-Bicocca Ülikooli majandusdotsent dr Alessandra Michelangeli rääkis konverentsil „Teistmoodi tulevik” regionaalse arengu dilemmadest Euroopas (inglise keeles).
Arenguseire Keskuse 7.11.2019 toimunud konverentsil „Teistmoodi tulevik” räägiti, milliseks võib kujuneda regionaalne majandus Eesti eri piirkondades aastaks 2035 ning kuidas kujundada tarka, erinevate võimalike arengustsenaariumidega arvestavat regionaalpoliitikat. Konverentsil sai ülevaate, milliseid väärtushinnanguid kannavad Eesti inimesed ja kuidas on need ajas muutunud. Arutati ka selle üle, milliseks võib ühiskond ja majandus kujuneda aastaks 2050 ning kuidas see mõjutab pensionisüsteemi ja eakate toimetulekut.