Väärtused kui inimvara
Inimvara uurimissuunas keskendutakse inimvara kvaliteedi hindamise n-ö laiemale käsitlusele ehk inimeste hoiakutele ja väärtustele ning heaolule. Tegemist on metaanalüüsiga, milles arenguid suhestatakse juba loodud või loodavate stsenaariumidega.
Eesti areng on pärast taasiseseisvumist olnud kiire ning nii majanduse edusammud kui ka elanike elukvaliteedi kasv märkimisväärsed. Viimastel aastatel on aga areng aeglustunud. Selle taga võib olla mitmeid põhjusi: süvenev sissetulekute ebavõrdsus, polariseerunud väärtused, inimeste asemel protsesside arendamine. Nii võib pidurduda teadmuse areng, mis väljendub hiljem kesises innovatsioonis. Kõik need tegurid mõjutavad omakorda inimeste tunnetuslikku heaolu.
Majandusarengu stsenaariumeid luues, nii tööturu kui ka tootlikkuse arengustsenaariume koostades, on jõutud muuhulgas arusaamale, et Eesti majanduse arenguvõimalused on tugevalt seotud inimeste harituse, võimekuse, oskuste taseme, hoiakute ja väärtustega.
Eesti inimvara uurimisprojekti käigus hinnatakse inimvara kvaliteedi mõju Eesti arenguvõimalustele juba tehtud (tööturu ja tootlikkuse) ja tehtavate (regionaalarengu) stsenaariumide kontekstis. Selle uurimissuuna korral stsenaariume luua ei plaanita.
Uurimisküsimused:
- Millised on olnud heaoluhinnangute peamised komponendid ning millised komponendid omandavad suurema kaalu tulevikus, 10–15 aasta pärast?
- Kuidas on heaolu määravad komponendid aja jooksul arenenud/muutunud?
- Millised on olulisemad kitsaskohad erinevates vanus- ja ühiskonnagruppides temaatiliselt: tervis, haridus, vaimne tervis, töövõimalused, turvalisus jms.
- Millised on inimeste väärtushinnangud on Eestis levinud ning kuidas inimeste väärtushinnangud mõjutavad heaolu?
- Millised on Eesti elanikkonna väärtushinnangud ja hoiakud ning kuidas need eristuvad võrreldes teiste Euroopa riikidega?
Uurimissuunaga seotud materjalid
Vaata kõiki raporteid (6)Uurimissuunaga seotud uudised
-
11.12 2019Eestis on tõusuteel uuskogukondlikud väärtused
Põlvkondade vahetus ja üldine heaolu tõus on kaasa toonud edukeskse mõtteviisi taandumise Eesti ühiskonnas, mis on asendumas loovust hindava, kogukondlikkust väärtustava ja lähiümbrusest hoolivama ellusuhtumisega, selgub Arenguseire keskuse tellitud uuringust.
Uurimissuunaga seotud videod
Eestist võib kujuneda lapsi ja peresid terapiseeriv ühiskond, mis ei toeta piisavalt nende võimet õppida ise oma heaolu looma, ütles 28. aprillil 2022 toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Milline tulevik ootab Eesti peresid?” Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar.
Väärtusmustrid Eesti ühiskonnas ja nende muutumine ajas.
Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur dr Mare Ainsaar.
Seotud üritused
Tulevikuühiskonna kestlikkust ja sidusust loovad tänased lapsed. Perekond, sealsed suhted ja toimetulek mõjutavad väga oluliselt tänase lapse toimimist täiskasvanuna ning sellega ka tulevikuühiskonna kvaliteeti.