Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Tuleviku eakate rahaline heaolu
Tuleviku eakate rahalist heaolu analüüsiv seireprojekt koondab olemasolevad uuringud ning tulemusena valmivad vanaduspõlve rahastamise stsenaariumid. Lisaks tuuakse välja olulised arengud ja otsustuskohad ning nende mõju.
Kõikjal arenenud maailmas on inimeste pikenev eluiga ning taastetasemest madalamad sündimusmäärad hakanud tekitama muret selle osas, kuidas tagada senise pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Eesti ei ole Euroopa Liidu riikide ega muu arenenud maailma taustal erand ning seda kinnitavad viimastel aastatel koostatud Eesti rahvastikuprognoosid.
Teema taustaanalüüs näitab, et eakate finantsiline toimetulek on olnud erinevate osapoolte fookuses juba pikemat aega. Käesoleva analüüsi esmane lähtekoht on võtta arvesse senised tulemused ning toetuda nendele edasises analüüsis.
Uurimissuund ei saa aga keskenduda vaid pensionisammastest lähtuvale süsteemile. Kuigi eeldame, et praegune süsteem jätkub, tuleb seda vaadata koos teiste võimalustega eakusperioodiks toimetulek tagada. Skeemid võivad varieeruda enda initsiatiivil investeerimisest ja kapitaliinvesteeringute tegemisest (näiteks kinnisvarasse investeerimine) kuni erapakkujate poolt loodud lahendusteni välja. Taustal ei saa kõrvale jätta ka inimeste endi hoiakuid, ootusi ja oskusi. Näiteks on oluline nii inimeste finantskirjaoskus üle elukaare, aga ka finantskäitumine vanemas eas (näiteks korteriomandi kinkimine sugulastele, selle asemel, et omand müüa ja kindlustada vanaduspõlv väiksemal elupinnal või hooldekodus). Kokkuvõttes mängivad rolli ka hoiakud ja väärtused ning oskus oma vanaduspõlve ette kujutada – näiteks kas inimesed eeldavad, et pensioni ajal tuleks ka võimalustpidi tööl käia või mitte?
Uurimisküsimused:
- Millised on vanemaealiste finantsilise kindlustunde tagamise võimalused ja arenguperspektiivid Eestis?
- Millised on head näited teistest riikidest? Eesti pensionisüsteemi hetkeolukord võrreldes teiste riikidega, kus on kasutusel sarnase ülesehitusega süsteem.
- Millised on penisonisüsteemi võimalikud alternatiivid ja täiendava finantsilise kindlustunde loomise võimalused vanemaealistele?
- Millised on taustsüsteemi tegurid, mis hakkavad tulevikus eakate finantsilist toimetulekut mõjutama?
Uurimissuunaga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Johanna Vallistu
Arenguseire Keskuse personaalriigi tuleviku uurimissuuna juht Uurimissuunaga seotud uudised
-
02.10 2022Eksperdid: Pensionisüsteem vajab ausamat eesmärgistamist
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on viimaste reformidega paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut. Seetõttu vajab pensionisüsteem ülevaatamist ning selgemat ja ausamat eesmärgistamist.
Uurimissuunaga seotud videod
Eesti pensionisüsteem on praegu poolik ja sellel puudub selge loogika, näiteks on meil kaks vabatahtlikku sammast. Kui aga panna teine ja kolmas sammas omavahel kokku, siis on vaja kogu süsteem uuesti läbi mõelda, öeldi 24. märtsil toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“. Professor Agnieszka Chłoń-Domińczak rõhutas, et usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada, kuid väga raske uuesti üles ehitada.
Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Igas stsenaariumis on erinev pensionisüsteem ning erinevad ühiskondlikud hoiakud eakate rolli osas, mis mõjutab nende võimalusi tööturul osaleda. Stsenaariumid aitavad seada iseennast tulevikuolukordadesse ja mõista, kuidas mõtestada eakust ning oma ootusi eakapõlve rahalisele heaolule, et juba praegu teha paremaid otsuseid.
Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Igas stsenaariumis on erinev pensionisüsteem ning erinevad ühiskondlikud hoiakud eakate rolli osas, mis mõjutab nende võimalusi tööturul osaleda. Stsenaariumid aitavad seada iseennast tulevikuolukordadesse ja mõista, kuidas mõtestada eakust ning oma ootusi eakapõlve rahalisele heaolule, et juba praegu teha paremaid otsuseid.