Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas

Kuigi kultuuri ja spordi valdkondades on mitmeid silmapaistvaid metseene, on eraraha kaasamine potentsiaal tänasest üksjagu kõrgem. Annetamine ja sponsorlus on levinumad viisid, kuidas ettevõtted kultuuri- ja spordiasutusi toetavad. Praegu kehtiva tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 lõike 2 punktid 1 ja 2 võimaldavad tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud mittetulundusühingule ja sihtasutusele annetamisel valida kahe maksuvabastuse piirmäära vahel: kas kuni 3% väljamakstud töötasudest või kuni 10% eelmise majandusaasta kasumist. Maksimaalsest maksuvabast annetamise summast kasutavad Eesti ettevõtted praegu ära vaid väikese osa. Näiteks 2022. aastal annetati tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluvatele asutustele kokku 27,8 miljonit eurot, sealhulgas kultuuri- ja spordivaldkonda 4 miljonit eurot. Võimalus olnuks maksuvabalt annetada 109 324 äriühingul kogusummas 955,4 miljonit eurot. Ettevõtete annetuste maht on aasta-aastalt kasvanud ligikaudu samas tempos majanduskasvuga. Oluline annetuste kasv leidis aset 2022. aastal, mida saab seostada Ukrainas puhkenud sõjaga.

Varasemates uuringutes (Kultuuriministeerium, 2023; Ernst & Young Baltic, 2024) on esile toodud järgmised leiud.

• Eestis on väljakujunenud ettevõtete ring, kes kultuuri ja sporti toetavad, aga vähe uusi tegijaid. Samal ajal lisandub aina uusi kultuuri- ja spordikorraldajaid, kes samuti toetamist sooviksid. Seega on peamine mure uute ettevõtjate leidmine, kes kultuuri varem toetanud ei ole.
• Kultuuri- ja spordikorraldajatel puuduvad vajalikud oskused ja harjumused annetuste kogumiseks. Samuti on annetuste kogumine kohati tabu.
• Kultuuri ja sporti toetatakse erineval määral, spordi toetamine on eriti populaarne suuremate ettevõtete seas. Spordisektorisse suunatavad vahendid teenivad ettevõtete jaoks eelkõige turunduslikku (sponsorluse) eesmärki.
• Üha enam leiavad ettevõtted ka alternatiivseid toetusviise, nagu tasuta või soodustingimustel toodete või teenuste pakkumine.
• Toetamise maastikku võib edaspidi mõjutada ettevõtete kasvav soov ja vajadus panustada sotsiaalsesse vastutusse ja kestlikku arengusse, mis nõuab nii praktika teadlikku kujundamist kui ka seadusandlike muudatuste tegemist.

Eraraha kaasamisega seonduvaks küsimuseks on sporditegevuse ja kultuuri nii otsene majandusmõju kui ka laiem mõju ühiskonnale, arvestades mitte ainult majanduslikku kasu, vaid ka tervise paranemist, sotsiaalset kaasatust, kogukonna sidusust ja muid positiivseid muutusi. Liikumis- ja spordiharjumus ning kultuuritegevuses osalemine võib hoida inimesi kauem hõives ja aktiivsena. 2022. aastal teenis tulu vaid 13,1% 65-aastastest ja vanematest inimestest. Kui spordi- ja kultuuritegevuse abil õnnestuks seda taset tõsta ühe protsendipunkti võrra, laekuks riigile täiendavalt 7,1 miljonit eurot füüsilise isiku tulumaksu ning lisanduks täiendav maksutulu kaudsetelt maksudelt. (Arenguseire Keskus, 2024)

Uurimissuunas selgitatakse kultuuri- ja spordivaldkonnale annetamist mõjutavaid tegureid ja trende, sealhulgas nende võimalikke arenguid tulevikus. Eelnevat arvestades pakutakse välja alternatiivsed poliitikavalikud eraraha kaasamise suurendamiseks kultuuri- ja spordivaldkonda.

 Uurimissuuna kesksed küsimused

• Millised tegurid ja trendid mõjutavad erasektori annetusi kultuuri- ja spordivaldkonnas? Millised stsenaariumid võivad annetusmaastikul edaspidi kujuneda?
• Milliste meetoditega oleks võimalik hinnata kultuuri- ja spordirahastuse sotsiaalmajanduslikku tasuvust? Milliseid tulemusi eri meetodid annaksid?
• Arvestades annetuskultuuri mõjutavaid trende ja tegureid, millised alternatiivsed poliitikavalikud võiksid eraraha kaasamise suurendamiseks perspektiivsed olla? Millised on oodatavad tulud ja kulud riigi vaatepunktist?