Устойчивая структура налогообложения

Maksustruktuuri töökindlust tulevikus mõjutavad erinevad tegurid, millele tuleb maksusüsteemis leida ohjamise või toetamise vastused. Näiteks on olulised rahvastiku hulga ja vanusjaotuse muutused ning tööga seotud muutused. Aina enam on kasutusel alternatiivsed töövormid: elatakse Eestis, aga töö on mujal riigis. Tehnoloogia muudab ettevõtete ärimudeleid ning koos sellega maksubaasi kujunemist ja geograafilist paiknemist. Maksundus globaliseerub – järjest enam sõltuvad Eesti maksuseadused Euroopa Liidus kokkulepitud raamistikust ning digimaks või keskkonnaga seotud maks on vajalik kehtestada rahvusvaheliselt. Neid ja teisi suundumusi arvestades on eesmärk luua kolm või neli alternatiivset võimalust maksusüsteemi muutmiseks ning analüüsida nende eeliseid ja puudusi.

Lisaks riigile piisavate tulude kogumisele püütakse makse sageli kasutada ka inimeste ja ettevõtete käitumise kujundamiseks, muutes ühiskonnale ebasoodsad tegevused kallimaks ja soodsad odavamaks. Uurimissuuna lisaeesmärk on analüüsida, mis määral sisaldab Eesti maksusüsteem erinevaid stiimuleid ning millised stiimulid võiksid kõne alla tulla, kui soovime edendada inimeste tervisekäitumist, keskkonnahoidu ja innovatsiooni.

Uurimissuuna kesksed küsimused

• Milline oleks riigi tulude ja peamiste kulude suhe järgmise 15 aasta jooksul, kui jätkuks 2021. aastal kehtiv maksusüsteem?
• Mida oleks vaja maksusüsteemis muuta, et süsteem oleks olulisemate arengusuundumustega kooskõlas? Mis oleks nende maksumuudatuste mõju riigi vaatenurgast (maksutulud) ning inimese ja ettevõtte vaatenurgast (maksukoormus)?
• Millised oleksid võimalused maksustiimulitega mõjutada inimeste ja ettevõtete käitumist suurema tervislikkuse, keskkonnahoiu ja innovatsiooni suunas?